Eile õhtul tegin pesumasinale trumlipuhastust. Äädikaga ja muidu tore, masin ise kuumutas ja tegi kõike, mida vaja. Olin tema üle kohe uhke. Siis tuli mul veel viimase asjana enne magamaminekut pähe, et peaks juukseklambripüünist ka puhastama.
Luugi avamise järel püünisefiltrit lahti keerates oli päris raske. Filter oli kõvasti kinni ja kui selle lõpuks lahti sain, pidin ikka päris mitu tiiru seda keerama, et seda masinast välja saada. No mingi 3 tiiru vähemalt, mulle tundus. Sees aga polnudki suurt midagi, pisut pehmet sodi ja paar juuksekarva. Keerasin filtri tagasi, lükkasin luugi kinni ja jäin tehtud tööga rahule. Isegi see ei tundunud imelik, et filtri kinnikeeramine nii kiirelt käis. Eks kellaaeg tegi ka oma töö. 😉
Täna hommikul, kui Pisikese Piigaga turult tulime ja ta koju jõudes õues askeldas, andis ta mulle lahkelt võimaluse kombet, sukapükse ja muid vööst allajäävaid riideesemeid pesta. Panin pesumasina siis kiirelt pesu pesema, Piigale puhtad riided selga ja läksin kööki asju kotist välja laduma, kui kuulsin, et pesumasin laulab. Ennekuulmatu lugu, tavaliselt laulab ta ju kiidulaulu, et temal pestud ja puha, tulgu keegi OMETI vaatama, aga seekord olid mingid häirivamad piuksud. Läksin vaatama. Pesuruumi ukse tagant kuulen – masin töötab edasi, ei piuksu. Vaatasin igaks juhuks sisse – põrand juba ujus. Õnneks oli vaip maas, nii et eraldi midagi enam maha laotama ei pidanud, sain kaltsuvaipa ära kasutada.
Masina sain seisma, Pisipiiga teise tuppa Vanema Õe seltsi, paar kurtmiskõnet osavõtmatutele kõrvadele, mis asendusid Lõuna-Eesti KaebeLiiniga, kui Minu Õde oma lapse magama sai ja jälle telefoni vastu võttis. Peale ühist arutelu teemal “mul on täna vaja selliseid tüütuid asju veel ära teha, teeme midagi võidu!?” saigi hoog võetud veeuputuse koristamiseks.
Aga koristama suurt ei pidanudki, vaip oli seni veel rohkem imamistööd enda peale võtnud ja minu osaks jäi vaip pesumasinasse sisse visata peale filtri lahti-kinni (5 tiiru seekord, hohoo!) keeramist ja sain ühe pesemist ootava musta rätikuga natuke põrandat kuivatada.
Vaip ja hiljem pestud kombekas on nüüd õhtuks juba kuivad ja õppetund juukseklambrifiltriga omandatud. Nimi siis sellest, et juukseklamber on ainuke a s i, mis ma sealt filtrist leidnud olen.
Keera rohkem, muidu kahetsed, kui pärast selgub, et lahti-tiire oli rohkem kui kinni-tiire.
Tegelikult tundsin seda segadust koristades, et ma ise vist tellisin selle ürituse, sest mul oli sisimas jälle tunne, et Mees on ära, teeks kõik kohad hästi korda seni ja seda pesuruumi ma pole juba mõnda aega koristanud.. No ja nii need vaba päeva “üllatused” siis kaela kargavadki :S
Piparmynditee 