Legode hoiustamine ja lastega reisid

Pikk nädalavahetus seoses maipühadega on päris kiiresti läinud. Plaanisime esialgu sõita Lätti ja seal Daugavpilsi kandis ringi vaadata, aga mina hakkasin muretsema ja jäigi käimata. Eelmise aasta augustis käisime Lätis Cesise ja Aluksne piirkonnas perega ja väga tore oli. Ilm oli hea, lapsed said kohaliku aeglase rongiga sõita, sõime erinevates söögikohtades ja õhtuks jõudsime koju tagasi.

Eile käisime siis hoopis Elistveres, aga kuna ilmaprogoos lubas vihmapilvede vahet natuke teisel ajal kui tegelikult, oli ikka päris külm ja kui ära tulema hakkasime, läks just ilm selgemaks ja ilusamaks. Vanim Laps jäi koju oma raamatuid lugema seoses koolitööga ja tegi meile kojutuleku ajaks süüa, see oli väga mõnus. Kahjuks ei olnud Elistveres seekord metssigu näha, sest nad olid karantiinis Aafrika sigade katku pärast, vanem poeg oli üsna pettunud. Hunti ka ei olnud, aga teised loomad olid üsnagi nähtavad ja aktiivsed, oravad näiteks. Pisike Piiga oli võlutud kõrgel puu otsas istuvast ilvesest ja tahtis teda sülle. Ilves ignoreeris seda soovi. Siis ligines Pisipiiga karule ja teatas 5 meetri kaugusel puuriservast kõva ja selge häälega, et tema kardab. Kaks korda ütles, aga karu ei vastanud. Saime edasi minna. 🙂

Muidu olen vahelduseks mõelnud legode hoiustamise peale.

Olin enne seda internetis sellist ägedat pilti näinud:

how-to-make-a-lego-table

Pilt on pärit Infarrantly Creative’i lehelt koos põneva õpetusega.

Kunagi eelmisel aastal sain Tartu Taaskasutuse grupist ühe vana telekalaua, lakitud, kahe pika sahtliga. Nägi päris kole ja vana välja, nii et ma nägin võimalust sellest hoopis kummut teha. Selle aasta alguses lõpuks tegingi, võtsin sahtlid välja, kruvisin sahtliliistud maha, puhastasin seest ja värvisin üle. Kuna pealmine pind oli erinevate aukudega, hankisin isa käest sinna peale ühe natuke pikema laua, et oleks lihtsam üle värvida ja julgem istuda ka täiskasvanud inimestel. Peale heledaks värvimist sai sellest aknaalune istumisalune, et saab näiteks aknast välja vaatama ronida, istuda ja raamatut lugeda või legodega mängida selle juures. Otsisin mõnda aega sobivaid kaste, mis mahuks sinna sisse ja sobiks duplo legode hoiustamiseks ja kiireks koristamiseks.

Meie kodune variant tuli välja selline:

OLYMPUS DIGITAL CAMERA OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Lootsin küll alguses, et ühes kastis hoitakse plaate+ehitusklotse, teises erinevaid masinaid ja kolmandas legomehi/naisi, lilli ja loomi, siis tegelikult ei ole see päris nii. Klotse on natuke liiga palju ühe kasti jaoks ja loomi koos tegelastega vähem, nii et kõik on ühtlaselt segi. Tänu sellele on muidugi päevi, kui mängimiseks tõmmatakse välja ainult 1-2 kasti ja lihtsam on koristada ka.

Paraku pisemate legotükkide hoiustamisega töö veel käib, enamasti on nendega ju  nii, et kuskil ehitatakse, pisemad lammutavad ja lauapinda võtavad nad ka piisavalt:

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Nende jaoks on omad reeglid. Nendega mängimiseks on ülemine lastetuba, valmis ehitatud asjad tuleb tõsta eraldi selle jaoks ehitatud riiulitele, et väiksemad ära ei lõhuks – kõrgus maast ~140 cm 🙂

LennukLaev

Meil on nad ühe suure plastkasti sees, aga see on servani täis. Kunagi aastaid tagasi, kui neid tükke veel vähem oli, võtsime lastega ühe päeva ja sorteerisime tükid värvi järgi eraldi. Kasutasime neid lahtritega karpe, mida lapsed sünnipäevaks said – ühte lahtrisse legomehikesed, teise rattad, kolmandasse kõiksugu värvilised tagatuled, neljandasse kaarekujulised läbipaistvad jupid – ja nii edasi; tavalised ehitusklotsid läksid veel eraldi ehitusmaterjalide karpi. Aga selleks läks meil kolme lapsega terve päev ja  umbes poole aasta jooksul  selgus, et see pole hoiustamiseks ikkagi hea variant, sest pikapeale need hoiulahtrite sisud valgusid suvalistesse kohtadesse laiali ja ise “koju” ei läinud.

Olen külas olles näinud ühe 1.klassi poisi voodialust kasti – pea terve voodi pikkune, legod erinevas ehitusjärgus seal sees. Aga meil on voodialune kast väike, sest ostsin selle voodist eraldi, pealegi on see hõlpsalt välja libistatav, nii et ka väiksed käiks seal kallal. Väiksemate laste ehitustuhin on teatud aastatel pigem lõhkumistuhin ja kui asjad pole üles riiulile tõstetud, siis nad purunevad mõnikord säilitussoovile vaatamata.

“Legoõpetusi” hoiame raamaturiiulis mapi vahel, aga mingid osad neist liiguvad juba omal vastutusel mujal majas ka ringi. Õnneks on internetist võimalik kadunud õpetusi leida ja vajadusel alla laadida, mulle lihtsalt ei meeldi need üksikud õpetuste küljest ära tulnud lehed, mis lehitsemisele vastu ei pea ja lahkuvad ja siis ei tea keegi, mis komplekti nad kuuluvad. Nii et need rändavad tasakesi vanapaberisse.

Aga kui me kunagi garaažialuse ruumi millekski välja ehitame, siis siin on lugu lego-hoidiste keldriga  ja see on väga inspireeriv! 250000 legotüki alleshoidja mees on need kenasti IKEA sahtlitesse sorteerinud ja kohe ilus on vaadata! 🙂 See tundub natuke lohutav ka, et meil nii palju neid tükke veel pole!

Kus ja kuidas teie legosid hoiustate??

Advertisements

8 thoughts on “Legode hoiustamine ja lastega reisid

  1. Tere! Loen seda blogi nüüd u nädalakese jagu. Huvitav lugemine!
    Legode osas ei oska nöu anda, sest meil neid veel väga vähe! Aga tahtsin ise küsida, kuskohast need roosad/mustad karbid pärit on?

    Ja veel, kui tohib küsida, siis mitme lapsega pere on? Lihtsalt, et tekiks parem arusaamine, kes ja mis. Võib- olla kuskil eespool on kirjas, aga ma vist köike ei jöua järgi lugeda. 🙂

    Like

    1. Tere Lehti! Karbid on pärit Decorast, maksid vist umbes 7-8 eurot/tk.

      Lapsed on vanuses 2 ,4 ,9 ,12 ja 17. Aga need vanused ju muutuvad pidevalt (täna näiteks on 12.sünnipäeva kolmas pidamine), sellepärast neid kuskil stabiilselt kirjas pole.

      Like

      1. Küsisin, sest mul vahepeal tekkis lugedes segadus. 🙂 Olen ise suurest perest, siis mul tekib äratundmisrõõm, kuigi oma lapsepõlv jääb kaugemale ja hoopis teise aega!

        Liked by 1 person

  2. Oijah, need Legod … Taoline hoiustamisidee on mulgi peast läbi käinud, aga tahaks täispuidust ja peitsitud kummutit. Kunagi ostsime lastele Legode jaoks kena paljude jaotustega mutrikasti – noh, sellise, nagu tõsisematel töömeestel on. Sorteerisime kõik ära ka. Siis tulid sõbrad Saksamaalt (http://www.family4travel.de/) ja kallasid kõik Legojupid põrandale hunnikusse. Nemad mängivad peamiselt Playmobiliga, mille tükid on märgatavalt suuremad … Vähemalt on kõik noormehed nüüdseks piisavalt suured, et klotside põskepistmist ei pea kartma ja tolmuimeja-hirmus käiakse põrand korralikult üle, enam ei kosta imemise vahele reetlikku Klõpsatust.

    Like

      1. Meil pole põhimõtteliselt niisugust asja nagu “kellegi oma”. Just sellepärast, et vanusevahed on väikesed ja me ei suutnud ühel hetkel enam omandiõiguses järge pidada. Jõulukingitused on õige mitu aastat kamba peale ühised olnud, sünnipäevakinkidega on nii, et primaarne mänguõigus on kingisaajal, aga hiljem võivad kõik mängida ja tarvitada. Isiklikud on telefonid, jalgrattad (suuruse pärast) ja mõned lemmik-kaisuloomad.
        Legodest ehitatud asjandused kuuluvad teatud aja ehitajale, aga mingil hetkel looja tüdib oma loomingust või vaatab vend, et see maja on juba kaks kuud laua peal seisnud, tolmune, ma võtan siit selle vahemise klotsi … oih, kõik lagunes ära.

        Liked by 1 person

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s