Otsisin tükk aega viisi, kuidas koristada raamaturiiulit.
Kuna meie peres on päris mitmeid raamaturiiuleid, siis on raamatud juba riiuli asukoha järgi natuke organiseeritud. Lastetoas lasteraamaturiiulid ja eraldi lauamängude, kaardimängude ja suuremate puslede riiul, suures toas on ajalugu, ulme ja fantaasiaraamatud, söögitoas kokaraamatud. Minul on “oma” raamaturiiul ka, kus on mind huvitavad raamatud. Teemad on erinevad, laias laastus “emakirjandus”: ajajuhtimisest ravimise, lastekasvatuse, ema/naise rolli ja paarisuheteni, sekka mõned aiandus, majapidamine, raha, käsitöö ja keeleõpe.
Varem olid mul raamatud suuruse järgi riiulites, kõrgema vahega riiulites kõrgemad jne. Vahepeal proovisin ikka teemade kaupa ka hoida, aga no raamatud on nii erinevad, et järjest ritta panna väga raske nii, et poleks sigri-migri.
Siis vahepeal lugesin huvitavast variandist raamatute paigutuseks värvi järgi – no vaadake vaid neid imelisi spektrivärvides riiuleid!
Ülal olev foto on üks neist 18-st erineva variandist lehelt theinspirationblog.net, artikli täpne link kõikide piltidega asub siin.
Igatahes kukkus see asi neil seal internetis paremini välja kui mul.
Esiteks on mul riiul kitsam, seega värvitriibud tulid väiksemad. Uskumatu, kui palju eri toonides raamatuid meil müüakse! Sama värvi raamatute alla läheks vist ainult valge ja must, aga neil on jälle erineva kirjaga pealkiri raamatuseljale trükitud, erinevad värvitriibud sõltuvalt mõnest sarjast, kirjastusest või kujundusest. Lisaks sellele on raamatud ju väga erineva paksusega ja kõrgusega, olgugi et värvitoonilt sarnased.
Lisaks selgus huvitav tõsiasi, et kui ostsin uusi raamatuid ja panin kodus värvitooni järgi kohe paika (kui selles värvitoonivahemikus riiul juba tihedalt täis oli, rändas raamat teiste raamatute peale ehk siis riiulil teistpidi). No ja raamatukoguraamatuid ma värvi järgi oma raamatute vahele paigutama ei hakanud, need panin ka risti teiste peale.
Mingil hetkel paar nädalat või kuud hiljem avastasin, et olen ju uusi raamatuid ka ostnud märtsis kinkekaartide abil, aga enam ei mäleta, mis raamatud need olid! Isegi värvitooni ei mäleta, kust otsida! Nii et jah, niisama see süsteem mul ikkagi ei tööta, et kohe kõik pähe jääks pealkirjade, värvide ja asukohtadega. Raamaturiiul aga muudkui risustus, kuna midagi uut ja paremat raamatute organiseerimiseks ka pähe ei tulnud.
Kammisin internetti ja lõpuks tegin otsuse minu jaoks ebatraditsioonilise “raamatud mitut pidi” hoiustamise poolt. Tegelikult olin suurte perede logistikaraamatust lugenud, et lasteraamatuid on hea üksteise peal pakis hoida, sest siis laps valib kasvõi paki keskelt selle raamatu, mis talle hetkel huvi pakub ja pärast paneb lihtsalt raamatuvirna peale selle loetud raamatu tagasi, puudub vajadus raamatut keset riiulit püstipidi tagasi toppida ja lastele on see lihtsam variant teatud vanuses.
No aga see tundus ikkagi natuke imelik! Ma olen väiksest saadik harjunud, et enamus raamatuid on ikka külg-külje kõrval nö. püstises asendis. Jah, suures formaadis raamatud (ajakirjasuurused ja suuremad) võivad küll kuhjas olla, kuna püsti nad lihtsalt tihti kõrguse poolest ei mahu. Aga ikkagi.
Nüüd siis grupeerisin raamatud jälle vahelduseks teemade kaupa ja tegin kas püsti või virnas kuhjad vastavalt teemale. Kaks päeva läks ja kaks toolitäit raamatuid jäi üle, aga vähemalt mina saan nüüd aru, mis ja kus mu riiulis on. Väga rahul!
Panen kaks pilti ka, enne ja nüüd variandid. Peale värvikoodiga riiulite vaatamist tundub praegune segamini värvidega riiul harjumatu, aga vähemalt ma leian kõik soovitud asjad teema kaupa üles.
enne Ja nüüd 
Eile lugesin “Tugevaks armastatud lapsed” raamatu peaaegu läbi, kuna lõpuks nähtavale ilmus riiulist. Tänases plaanis on “Ma ju kuulaksin oma vanemaid, kui nad suu peaksid!”
Nagu nüüd-riiulist näha, natuke on isegi r u u m i veel, kui peaks raamatuid juurde saabuma! 😉
Kuidas teie raamatuid hoiate?
Piparmynditee 
Meie hoiame raamatuid autorite ja teemade järgi. Üks tuttav ütles küll Agatha Christie riiulit vaadates, et see näeb välja nagu klaveriklahvid, aga las siis näeb. No et saa ju Durrelli, Pratchettit, Krossi ja saja-aastast katekismust omavahel segi panna, ma ei leia siis enam midagi üles! Katekismuse leiaks tegelikult igalt poolt, see näeb kõige räbaldunum välja.
Praegu on nii, et lastetoas on lasteraamatud, mis ideaalis peaksid ka autorite kaupa säetud olema … kolm päeva pärast koristamist ikka on ka. Köögis on kokaraamatud ja natuke aiandust. Kaminasaalis on mingi hulk kunstiraamatuid ja muid telliskive, mis mujale ei mahu, ja kõik muu on elutoas. Me oleme raamatute juurdehankimisel väga valivad, sest kuigi meil on väga suur Maja, on meil ka väga suured ja kandilise toad ja vabu seinaääri riiulite jaoks on vähe.
MeeldibLiked by 1 person
Ei no meil on Pratchettite 2 rida ka olemas, ilmumisjärjekorras suht isegi, selle all Tolkienid ja HarryPotterid ja Videvikud, aga no minu raamatuid, millel oleks sama autor, miskipärast üle 3 korraga ei leia… Aga raamatud on ikkagi püstise raamatuseljaga paigutatud teil?
MeeldibMeeldib
Kuni mahub, on püsti. Siis, kui enam ei mahu, on igatpidi, kuni Mehel küllalt saab ja ta uue riiuli valmis teeb.
Ma olen väga autoritruu raamatuostja, sellepärast meil ongi Christie riiul ja Pratchetti riiul ja Durrelli riiul ja Kingi riiul ja …
MeeldibLiked by 1 person
Väga “rebel” paigutusviis. Ma olen alati lihtsalt püsti pannud raamatud- nii nagu ikka inimestel kombeks, aga nii on ju väga vahva! 🙂
MeeldibLiked by 1 person