Autoga ja autota?

Sõitsin eile hommikul Noorema Pojaga võimlema ja Riia tänaval oli just avarii olnud. Inimesed tulid parajasti oma katkistest autodest murelikult välja ja tänav oli tükiline.

Tuli meelde, et kui eelmisel nädalal võimlema sõitsime, oli minnes näha, et kaugemal Riia tänaval oli avarii koos vilkuritega ja tagasi sõites oli teises kohas teine avarii.  Vilkuritega tähendab, et politseiauto oli vilkuritega. See oli Noorema Poja kommentaar asja kohta, vähemalt hakkas ta viimase puuduoleva tähena 3-aastaselt V-tähte ka ütlema ja enam pole “ilkuritest” midagi kuulda.

Avariist mööda sõites mõtlesin, et aasta jooksul on minu autosõiduharjumustes nii palju muutunud – töökoormus muutus, sõitsin vahepeal juba 3 korda nädalas tööle (tegelikult saaks poole tunni ja bussiga ka, aga autoga on 8 minutit), vahelduseks aitasin mõnel päeval lastel trenni ja tähetorni ringi kohale jõuda, kui ilm oli kehv või koolitunnid lõppesid siis, kui trenn oli juba alanud…

Igatahes ei ole tegu enam “paar korda nädalas” autojuhiga, vaid ka mugavusest sõitmisega, “Täna vast ei pea sõitma? Aga ei, vist ikka peab, saab rutem!”- autojuhiga, mis omakorda toob kaasa selle, et vähem füüsilist liikumist on. Poodi on ju lihtsam autoga minna, kui tead, et koju tuled umbes 3 toidukotiga. Mõnda poodi isegi ei saa ilma autota ligi, aga ikka tahaks neid ka mõnikord külastada. Kuigi ma eelistan toidupoes käia harvem kui kord päevas, juhtub seda tavaliselt ikkagi rohkem kui 3 korda nädalas, sellest ka see toidukottide arv ja paagitäis kütust iga kuu.

Samas olid ajad, kui elasime kesklinnale lähemal ja kord nädalas sõitsime autoga sugulastele külla. Kahe kuu peale kulus paagitäis bensiini. Muul ajal saime autota hakkama. No jah, lapsi oli ka siis ainult 3 ja toidupoeni oli 15-20 minutit jalutamist, aga sai käidud ikka, hilisõhtul, kui lapsed magasid. Muusikakool ja trennid olid nii lähedal, et jalgsi sai kõige kiiremini. Aja kokkuhoiu mõttes polnud mõtet autot garaažist välja ajama hakata!

Rootsis elades meil autot polnudki, olid jalgrattad ja saime kõik rataste, busside ja rongidega aetud. Ka viiekesi, kuigi poes käisime enamasti kahekesi ja ratastega, kummalgi seljakott seljas ja lisakott rattakorvis.

Lapsed said siin Eestis eelmistel aastatel ka ise trenni tavaliselt, enamasti bussiga, mõnikord autoga, kui keegi nagunii sinnakanti liikus just, aga oli ka rohkem aega kooli ja trenni vahel. Vanim Laps on juba 4 aastat igapäevaselt bussiga kooli käinud ja Vanem Poeg käib 2 aastat vaheldumisi maaliinibussi ja koolibussiga. Trennitüdrukul aga on 7 minutit jalgsi koolini.

Igatahes mõtlesin, et proovin nüüd rohkem rattaga, bussiga ja käruga käia, kui ilmad vähegi lubavad. Kärust ronib Pisike Piiga küll igavamatel hetkedel välja, aga paaritunniseid matku käruta ta veel vastu ei pea. Rattaga on hea vedada rattatoolis väikest kaassõitjat, aga kui alla 5-aastaseid on kodus korraga rohkem kui üks, siis on pikemateks sõitudeks teist vanemat teise rattatooliga veel vaja.  Tartu liiklus muidugi on nagu on, sõltub kellaajast ja piirkonnast, üldiselt on teostatav.

Võtsin siis plaani vähemalt kord nädalas auto asemel midagi muud kasutada. Vanem Poeg käis juba eile rattaga Tähetornis ja motivatsiooni andis selleks üks sõber, kes rattaga trennis käib. Ei mingit bussiootamist, vales peatuses maha minekut (jäin mõttesse, sõitsin vist 2 peatust edasi, teate seda lugu?). Seda enam, et 1.septembril sai ta sünnipäeva puhul ka rattaload kätte! 🙂

Alustan siis täna, muidu homseks on juba meelest läinud, et plaanisin rohkem liikuda!

Motivatsiooniks on see ka, et meie pere pole ühelgi aastal sügis-talv-kevad-perioodil nii terve olnud kui tol Rootsi aastal, kui rohkem värskes õhus liikumist oli!

Kas keegi lööb veel virtuaalsesse kampa “Seekord Autota” ?

Advertisements

7 thoughts on “Autoga ja autota?

  1. Hea meelega lööks kampa aga paratamatult maal elades on auto oluline liikumisvahend. Laps lasteaeda, poodi, tööle, külla- kõik käib autoga. Bussiliiklus on tegelikult hea aga koos kolmese tegelasega ei taha 2km bussile jalutada.. :/

    Liked by 1 person

    1. Täitsa usun, et maal on autota raske. Ega meil siin kaheaastasega jalutamine on ka üks pidev vestlus ja ümbersõnastamine, et me ikka kuhugi kohale jõuaks 🙂
      Ja 2 km bussini pole ju hull, aga see TAGASItulek, kui pead pärast väsinud lapsega need 2 km koju tagasi ka jalutama pärast, see ilmselt on raske?

      Like

      1. Minek on keeruline, kuna teel olles on vaja 100 asja teha ja peab tund varem jalutama hakkama. Või siis arvab, et tema enam ei jõua, võiks tassida nagu beebit 😛 Kuid tõesti kui minekut ja tulekut võrrelda, siis koju tagasi jalutamine on veelgi vaevarikkam. Heal juhul suudab ta teosammul end kodupoole liigutada, keskmisel juhul toriseb ja jalutab ja halvimal juhul magab. Aga alati tuleb pilve tagant päike välja, tegelikult tuleks asja läbi roosade prillide võtta, peamine, et jõuame koju 🙂

        Liked by 1 person

  2. Täiesti plaaniväliselt isegi tegin kaasa seda üritust. Käisin täna õhtul üle pika-pika aja jala poes. Panin kohe spordiriided selga ja klapid kõrva ja tegin mõnusat tempot ka. Nii sai trenn ja poeskäik käsikäes tehtud 😀

    Liked by 1 person

  3. Meil on poodi, aeda ja kooli 8 km, autota saab koolilaps, on koolibuss. Muidu bussiliinidega näiteks lasteaias käidud ei saaks, tööl samuti mitte, vaid poodi man saaks päeval käia, siis on kahe bussi vahe selline tunnike linnas. Ma olen siin autota ka olnud, siis veel Mjäu lasteaias ei käinud ja saime hakkama. Tagasi bussist maha jäid, pidid üle 3h ootama järgmist, nii olimegi korra püsti hädas, arstile panime aja bussi järgi- aga mis oli, see mis siiani on, paned arstile aja- aga alati ootad ikka ukse taga järjekorras 30-60 minutit, kedagi ei huvita et sul on aeg, väike laps ja bussid üldse ei oota.
    Ennem elasin Tõrvandis, sain autota hakkama. Tartu linnaga hea bussi ühendus, samas sai ka piisavalt ise liikuda, eriti linnas, sest linnaliinidega ma millegi ei julgenud sõita üldse, mingi oma kiiks, siiani tegelikult 😀 Siis oligi, Mjäud ootasin, tulin bussiga kodust bussijaama kesklinna ja sealt jala Maarjamõisasse ja tagasi bussijaama, nii ka talvel.
    Kusjuures just täna ka Emaga arutasime et maal on täiesti võimatu autota juba elada, vähemalt siis kui soovid käia tööl ja lapsed aias/koolis. Ta just rääkis et neil sai lasteaed sel sügisel nii täis et 10 last pididki hakkama teise küla aias käima, aga see on 10km ja ei mingit bussiühendust kui sellist. Ja mis sa teed autota? Sa ei saa tööle minna, mis on ehk sealsamas, sest sul pole võimalust last transportida aeda ja pärast koju… Juudas, ma jäin vatutama nüüd siia…
    Ühinen pooleldi, selle osaga- et rohkem liikumist! Tavapäraseid autoreise siin päris jala ei tee, aga alati saab ju lihtsalt jalutama minna 🙂
    Kui siia kergliiklustee tuleb linnani kunagi, siis ma ühinen täielikult ja käin vahel rattaga näiteks poodi, aga hetkel maantee ääres sõita, vaadata uudiseid kui palju on teedel roolijoodikuid ja muid tohlakaid, siis tundub see nii hirmus lihtsalt.

    Liked by 1 person

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s