Talveks valmis?

Kui nii ilusaid sügisilmu nädalavahetusel pakutakse, saab köhivad lapsed aeda kaasa võtta ja lehed peenrale või marjapõõsaste alla riisuda. Päike paistab, muru on novembriroheline. Kevadel potist mulda istutatud varretu priimula on kenasti õitsema hakanud ja ühel metsikuks läinud roosil on kenad punased kibuvitsamarjad. Keegi väike, aga kuri oli lillesibulaid välja kraapinud ja maitsnud ja siis vedelema jätnud. No viisakas oleks olnud siiski tagasi mulda istutada, kui ei maitsenud! Häh.

Väikesed riisujad tulid ka abiks, üks riisus kruusa, teine riisus liivakasti pealt vett koos kõdunevate lehtedega. See suurem, 4-aastane riisuja aitas natuke peenra suunas ka lehti liigutada. PisiPiiga seevastu otsustas puu otsa ronida ja meid õpetada. Pärast sain sealt, kus lehti oli, aga peenraid ei olnud, osad lehed kotti ka aetud.

Loodan, et palavik on nüüd selleks korraks päriselt läinud, sest nädala algul veel olid mõlemad sooja peaga. Nädala keskel õnnestus meil saada välkarstiaeg – s.t. keset mu tööpäevahommikut selgus, et lasteneuroloogia aega saab võib-olla tõsta 26.jaanuari asemel hoopis selsamal kolmapäeval 16:40ks. Sellisel puhul tuli poolhaige lapsega neuroloogil ära käia,  sest haruldased eriarstiajad on Eestis ju defitsiit. 🙂

Esimest korda nende aastate jooksul ütles seekordne arst, et sellel lapsel on imikuna insult olnud, sellest need tervisemured. Hmm. See ei teinud tegelikult olukorda arusaadavamaks, aga meid ootab mingil hetkel peapilt.

Õnneks haigemaks ta seal käimisest ei jäänud, nii et julgesin täna õue jooksma lasta küll. Kui noored inimesed nädala jagu kahekesi toas kinni on olnud, tekib rohkem tüli, sest koosmängimise mängud on ära mängitud, värviraamatud hakkavad värvitud saama ja kummalgi pole haige olles eriti roosiline meeleolu.

Kehalise õpetaja ütles paari nädala eest, et tulevad küll suusatunnid, kui lund on. Praegu ju ei ole, imelik november. Nagu 4 aastat tagasi, kui esimene lumi saabus jaanuaris peale aastavahetust…

Igatahes käisin ma keskmiste lastega hommikul suusalaadal. Uskumatu, kui sujuvalt kaks paari teismelistele sobivaid suuski, ühed kepid, suusamääre, paar paari suusasaapaid ja üks jõhkraks suusatamiseks või harilikuks uisutamiseks sobiv kiiver  meie perre saabusid. Väga äkitselt tunni aja jooksul.

Kõige kallimaks osutusid klambrid, mis olid küll soodushinnaga, aga kallimad kui suusad. 😀 Aga no suusasaapad ja suusad siiski niisama koos ei seisa, olin sunnitud klambreid ka ostma. Minu rõõmuks oli klambrimüüja nõus suusad ise ära klammerdama, nii et ma pean vaid suuskadele järele minema.

Loodetavasti siis tuleb ikkagi suusatamistalve ka, sest Tähtvere Spordiparki tuleb jaanuaris Limpa Suusakool koos õpperadadega. Meil on tegelikult siin üks tavaline park lähemal, kus mõnikord suusatajaid näha on, aga ilma lumeta vist ei toimu midagi.

Kuna ma täna õuest pallid, kastekannud ja aiatoolid sisse ära tõin, võib tegelt sajuks minna küll. Lumelükkamine mulle meeldib, umbes nagu riisuminegi, sest need on tööd, mille käigus tulemus kohe näha on. Iga päev põlvini lund ära ajada ma ei jaksa, aga väiksemas koguses või lihtsalt harvem – mulle sobib. Meil oli kodu otsimisel tingimus, et poleks sellist kohustuslikku kõnnitee lumest puhastust, mis peab kella 7ks või 8ks hommikul puhastatud olema (ja muud ajal lehtedest puhas või jääaja puhul liivatatud vms) ja meil ongi õnneks ilma ametliku kõnniteeta tänav siin. 🙂

Aga kui sel hooajal ka lund pole ja kasvueas lapsed suuskadest pikemaks kasvavad, on ju lootust, et väiksemad lapsed ka kunagi suuskadeni kasvavad. Nii et kohutavalt tore, kui rohkem lapsi on!

Kas teie lastel on suusad?

Kui jah, kas suusatamas käiakse rohkem kui kord hooajal?

Advertisements

7 thoughts on “Talveks valmis?

  1. Praeguseid ilmasid vaadates tekkis mul meeletu igatsus suve järgi. Natuke suve igatsedes soovisin, et hoopiski lumi tuleks- saaks sellest kõledast ja veidrast veninud sügisest üle. Kui vahva oleks lume sees mütata, pliksiga kelgutada (jah, juba rääkis, et tema tahab kelgutama) ja mõnusalt aknast valget maapinda vaadata.
    Suuski meil ei olegi, pliks tundub natuke pisike. Kuigi tegelikult, pisiavalt suur juba, et võiks mingid pisid osta ja saaks see aasta juba harjutada, kes teab, ehk isegi naudiks seda (ja mina alguses järele jooksmist ja püsti aitamist). 🙂

    Liked by 1 person

  2. Ei ole suuski. Ei tule suuski. Kui just mõni laps ise väga tungivalt soovi ei avalda. Ei mina ega Mees ei tee põhimõtteliselt mingit sporti ja talvel on õues pealegi külm.

    Tegelikult on nii, et meie juures pole kusagil suusatada. Kui lund on, on see madalamatele mehikestele rinnuni. Tee peal suusatada ei saa, sest pole rada (uisusammu ei oska meil keegi), metsa all kah rada ei ole, selle asemel on seal talvel hundid. Mina loodan südamest igal aastal, et talv jääb napilumeliseks. Katuse pärast ja libeduse pärast ja sellepärast ka, et meie sissesõidutee väljakaevamine on üks hirmus ränk töö. Kui me kunagi miljoni võidame, siis ostame lisaks uuele katusele väikese traktori, mis oskaks muru niita ja lund lükata.

    Meeldib

    1. Meil avaldasidki just lapsed juba sügise alguses soovi. Vanim tütar on lapsena suusatanud ka, nii et mingeid suuski meil on olemas ka. Suguvõsast tulid ka ühed väiksed suusad vahepeal.
      Mis sellest, et me mehega pole suured spordiinimesed, laste sportimise poolt oleme mõlemad. Selles mõttes, et innustame rahvaspordiüritustest osa võtma, trennis käima, kodus turnima, sest ma arvan, et lihaseid läheb inimesel vaja ja lihaste kasutamine on südamele hea.
      Pealegi on kehalises kasvatuses lihtsam, kui midagi lisaks koolile teed, sest ma ise olin koolis täiesti harilik laps, aga peale rahvastepallis palli eest põgenemise ei osanud ma midagi. kehalise tunnid, eriti jooksud, olid kohutavad! Kuni 7.klassis hakkasin kunstikooli asemel äkitselt trennis käima ja see aitas mul ka kehalises klassi keskmiseks saada, kõik need kõrgus-kaugus-korvpall jms.
      Koduõppel olevaid lapsi Sa ilmselt ei pane siis 2 km jooksma ka paar korda nädalas ja rahvastepallis ei löö neid palliga kõhtu?

      Aga katusefond ja traktorifond, kuhu miljon mahutada, on asjalikud mõtted. 🙂

      Meeldib

      1. Koduõppel olevad lapsed veavad-lõhuvad puid ja teevad muid maatöid, millest musklid kasvavad. mitte mingit sihipärast kehalise kasvatuse tundi koduõppelastega ei peeta – meil ei peeta üldse mitte mingeid sihipäraseid tunde, 45 minutit korraga ühte ainet nätsutada, brr! Lihtsalt niisama 2 km joosta, ilma sihita, on inimeste piinamine. Ma ei tea spordil olevat ühtegi vabandust, mis siis, et üks meie väga tore tuttav on tippsportlane.

        Liked by 1 person

  3. Meie 4-aastasel on nüüd kaks viimast talve suusad olnud. Esimesel talvel ( siis ta oli äkki 2-aastane, kehv matemaatik) olid klambrid liiga suured. Eelmisel aastal sai juba väga edukalt hakkama, aga koduõuelt ja sissesõiduteelt kaugemale me siiski veel ei läinud. Kui endal ka suusad oleks, vot siis sõidaks küll! (Vähemalt teoreetiliselt)

    Liked by 1 person

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s