Flow-voog ja DIY.

Sain vahepeal ühe seeliku valmis. Vahelduseks, et poleks ainult töö ja lasteaias käimised ja söögitegemine. Jaanuaris oligi plaanis õmmelda ÜKS asi, sest õmblemine mulle meeldib, kuigi ma pole suurem asi õmbleja – kooliajal vist 5. ja 6.klassis pidi midagi õmblema, siis tegin esimesel aastal nukule öösärgi ja teisel aastal endale põlle, 7.klassist aga õmblemist enam polnud.

Mingil ajal osalesin meie kohalikus Muinas-Eesti klubis ja sellega seoses tuli õmblemine uuesti meelde tuletada, sest õmmelda tuli linasest ja villasest kangast ja ilma õmblusmasinata.  Vahepeal vist õmblesin õe õmblusmasinaga ka natuke, igatahes sain sujuvalt tehtud ka laste kleidid-püksid.

Kui poest ei leia midagi, mida tahaks, aga ise õmblemine on alustatud ja mingist faasist edasi ei liigu, siis ajavad tegemata asjade ja kokkuostetud kangaste kilekotid tuju ära. Õnneks leidsin ühe sõbranna, kes mulle ülikooli lõpetamise kleidi õmbles – peale selle oli ta nõus ka kõik mu varasemad alustatud õmblustööd lõpuni tegema ja minu hullude ideede järgi mulle näiteks rasedariideid  õmblema.

Oma ideedega on see lugu, et plaanid on tavaliselt võimsad – et selline ja selline, istub seljas kenasti jne. Kui valmis saab, võib algajal õmblejal (võib-olla ka kogenul, mina ei tea!)  selguda, et asjad ei istu üldse selga. Või vähemalt mitte sellisel moel, nagu lootsid…

Sellepärast ongi kõige lihtsam endale õmmelda – kui ka ei tule nii välja, nagu loodetud, ei ole vähemalt kellegi teise unistusi purustatud ja piinlik vaadata.:)

Ühe satsiga seelik

 

See on üks väga väheseid roosasid asju, mis mul on, sest ma olen pigem rohelise ja valge inimene. Lastel kipub ka rohelisi ja siniseid asju rohkem olema kui roosasid. Kanda pole seda veel jõudnud, praegu on rohkem lumelükkamisriiete ilmad.

Kuna millegi valmis saamisest tekib väike kogus eufooriat, alustasin mõned päevad hiljem uue asjaga – ühe eest nööbitava triiksärgi laste öösärgiks moondamisega. Särk oli meile kusagilt tundmatust kohast tulnud, mitte meie perest pärit, õrn helelilla Sangari särk väikese defektiga, mis ilmselt pesus välja polnud tulnud. Poe-öösärgid pole päris minu maitse, ei materjali ega tegelaste tõttu, ning seetõttu ei raatsi ma ka sellist raha mittenahasõbraliku materjaliga öösärgi peale kulutada.

Igatahes otsisin välja imeilusa kleidiraamatu, mida vaadates mul alati ilusate riiete õmblemise igatsus tuleb ja lehitsesin selle läbi. Nagu ikka – umbes 5-6 kleiti oleks sealt KOHE kõne alla tulnud. Paraku on seal asjad lõigetega, mina aga põlveotsas meisterdajat tüüpi, seega – vaatasin pildid ära, siis vaatasin kortsus kulmuga lõikelehte, siis vaatasin suurt triiksärki ja võtsin kapist ühe Piiga suvekleidi.

Lõikusin ja tegin ka pilti, kust mis jupid triiksärgist välja lõigatud said, aga siis ütles fotokas, et need pildid kuuluvad salastamisele ja enam ei näe neid keegi. Paha lugu, muidu oleksin siia juurde pilte saanud panna, aga nüüd pean leppima Pinteresti pakutud sarnaste ideedega – palun:

Allikas: Turn your old stuff into your kids’ greatest treasures ehk 28 viisi erinevate majapidamisasjade ümbertegemiseks, millest enamus pole riietest. Mõned olid päris head!

Ühest väikeste ruutudega särgist plaanisin aga põlle teha, midagi sellist:

Pildi allikas siin.

Igatahes olen meeste särgi öösärgistamisega poolel teel, valmis teha on veel sitsid-satsid alla äärde ja varrukatele. Eile üritasin särgiservadest-varrukatest lõigatud riideriba-juppe satsideks vormistada, aga kõik ribad on eri pikkustega ja õmblused tuleb teha hargnemiskindlaks, seega tekkis vaikses tööhoos see kuulus flow-ilming.  Eesti keeles siis kulg või voog, mille käigus kaob ajataju. Et mingit asja tehes on hea tunne ja ei pane tähelegi, kui palju aega on juba möödunud, sest mõnus on toimetada. See võib juhtuda raamatu lugemisel, lume lükkamisel, vannis mõnuledes, lapsevankri kärutamisega, autosõidul, joonistamisega, käsitööga – võimalusi on sama palju kui inimesi. Aga see flow peaks olema hea asi  selles mõttes, et inimene keskendub millegi tegemisele ja naudib seda tegevust ning sellest omakorda tekib mõnus rahulolev energiline tunne.  Siis vabanevad vastavad hormoonid, inimesed kogevad õnnetunnet. Mida rohkem selliseid hetki, kus oled keskendunud ja naudid “vabalt voolamist”, seda õnnelikumad inimesed on. Kellele meeldib TED-talk’e kuulata koristamise või muu rutiinse tegevuse taustaks, siis siin on Mihaly Csikszentmihalyi inglise keelne videokõne Flow, the secret to happiness.

On teil oma õnnetunde-tegevused teada? Kas tegelete nendega iga nädal või lihtsalt siis, kui aega on? Heal juhul vast ka iga päev natukene, ise seda teadvustamata. Lihtsalt head toitu või 6-minutilist vaba hetke nautides?

Vastupidiselt millegi valmissaamisele läks mul kellarihm katki ja tunnen end ilma kellata halvasti. Telefonilt kella vaatamise harjumus pole veel kujunenud ja pigem vaatan seinakella, aga neid ka igas toas pole. Imelik, muidu ei pane tähelegi, kui kasulik asi see kell on, kuni kell puudu pole. Ju ma saan siis veel neid aega teadvustamata hetki! 😀

P.s. Seelikutest olen varem kirjutanud siin (kõige esimene katsetus) ja siin (kardinast tehtud seelik). Muidu on mind seelikute asjus kõvasti inspireerinud Tiina, kes palju ilusaid seelikuid tegi ning  ühe põneva kleidi oma tütrele ka!