Kokaraamaturiiul

Vahepeal on neid nädalaid, kus pähe ei turgata üldse midagi, mida süüa teha. Õigemini tahaks midagi süüa, aga mitte seda, mida iga päev! 🙂

Ehk siis vahel olen ettevõtlik ja teen pühapäeviti järgmiseks kuueks päevaks menüü külmkapi ukse peale, kus on kirjas iga päeva lõunasöök ja üks või kaks õhtusööki. Lisaetapis lähevad kirja ka need asjad, mida kodus külmkapis või sahvrikapis varuks pole, et saaks nädala kraami ühe poeskäiguga kätte.

Aegajalt tulevad teised pereliikmed appi ja istuvad pühapäeviti koos minuga söögituppa kokaraamatuid lehtisema, et midagi põnevat välja valida.

kokarmtriiul

Trennitüdruk eelistab igasugu magusaid küpsetisi – talle meeldib neid teha, neid plaanida, eriti aga neid süüa. Vahepeal oli ta pikalt piimatalumatu ja kasutasime söökide sees sojapiima. Endale kohvi jaoks ostsin ikka tavapiima ka, ei suutnud sojapiimaga kohvi juua. Hommikuputrusid seevastu sai kenasti sojapiimaga teha, nagu ka pannkooke ja piimasuppe. Nüüd on meie keskmine piiga umbes poolteist aastat uuesti tavapiima joonud ja kuna ta pole ennast üldse tagasi hoidnud, on osad murekohad jälle välja tulnud ja peame vist kevade poole toidulauda korrigeerima. Seni on siiski koolitoit osa päevasest söögikorrast ja kui nii palju tunde koolis ollakse, et lühim päev on 6 tundi, pikemad päevad 7-8 tundi + trenn, ei saa koolitoitu söömata jätta.

Kallim armastab lihaga toite, pirukaid ja keerulisemaid küpsetisi. Kõige tihedamini lehitseb ta vist siiski neid söögiga seotud raamatuid, milles on ilusad pildid lihast nii- ja naapidi.

meestekad

Oma osa on sellel ka, et oleme üle aasta katsetanud vähemate süsivesikute söömist ja see tõi kaasa rohkem liha ja rohkem juurvilju meie menüüsse. Mina paraku pikalt liha süüa ei jaksa, seega söön siis, kui tõesti isu on, kindlasti mitte iga päev.korvalroad Olen varasemal eluperioodil aastaid lihata hakkama saanud, selles mõttes olen nüüd oma kuldse kesktee leidnud ja sellel teel on palju värvilisi aedvilju ja puuvilju, mitte saia ja kohukesi. Aga kui on vaja midagi head ja põnevat liha või kala kõrvale, siis sain jõuluks mitu põnevat raamatut, näiteks Kõrvalroad –  vahelduseks kartulile, riisile ja pastale hoopis midagi muud!

Meie lemmikuks on siit spinatiga kikerherned – saab teha hommikusöögiks, saab teha lõunaks – täidab kenasti kõhtu ja ei pea midagi kõrvale võtma, piisab täiesti spinatist, sibulast, küüslaugust ja vürtsidest. Valmib ruttu, enamus aega kulub külmutatud spinati sulamisele. Mõned lapsed söövad ka.kikerh

Kui lehitseme kokaraamatuid ja mõnda asja tahaks teha, siis aitavad hästi need poolläbipaistvad järjehoidjad, mida kirjatarvete poest saab. Saab erinevate lehitsejate vahel värvid ära jagada – kes oranže lipikuid paneb, kes siniseid – või siis lihtsalt vahelduse mõttes eri värve kasutada. Muidugi saab ühevärvilisi post-it kleepuva servaga pabereid ka kasutada, nendega on eriti hea kokaraamatusse märkmeid juurde teha – mina küll raamatusse kirjutada ei raatsi, aga no harilik järjehoidja on liiga lihtsalt eemaldatav noorema generatsiooni poolt ja kleepservalised jäävad kauemaks püsima. Järgmise küpsetuskorra ajal hea vaadata, mida teisiti teha, et paremini välja tuleks!

märkus

See viimane retsept – muna-juustuvorm päikesekuivatatud tomatitega – sobib hästi nädalavahetuse hommikuteks või siis nendel tööpäevadel, kui pole kiiret, sest küpsetamine võtab aega. Pärit on see hommikusöökide raamatust, mida kasutame kordades rohkem kui õhtusöökide raamatut, milles on häid salateid.hommikurmt

Mõned kokaraamatud on nii imeilusad, et muudkui vaataks ja imetleks – paraku tegudeni pole ma tolle raamatu järgi veel jõudnud: Paradiisi maitse Toortoit täidab kõhtu ja teeb rõõmu ainult lehitsedes ka! 🙂 Seevastu Retseptisahtli ostsin kunagi just nende ägedate mittetoidu-ideede pärast, näiteks need tee-ise-sekserid on superhüperlahedad! Ma niiiii teeks neid endale koju ka, varusin vahepeal isegi vanakraamipoest sobivaid nõusid, aga no kus neid hoiustada, kui parajasti ei kasuta? Päris kolakad ja võtavad ruumi ka, kui kokku liimida superatakiga, samas saab ju neid niisama ka nõudest ehitada, kui ainult lapsed (ja olgem ausad, täiskasvanudki!) ümber ajama ei kipuks?

tOORsAHTEL

DIYkaussidest

Täiesti ägedad minu meelest.

Ühtlasi palun vabandust, pildid on telefonitsi tehtud ja pole üldse nii teravad kui fotoka omad, aga mingit aimdust ikka edasi kannavad.

Aga kokaraamatutel pole päris oma riiulit, nad on ainult ühe mänguasjade riiuli serva aetud, nii kõrgel, et väiksemad lapsed sinna oma asju nagunii ei tõsta ja samas on see riiul täpselt köögiukse kõrval, hea kööki minnes kaasa haarata! Varem olid meil kokaraamatud teiste raamatutega koos tavalistes raamaturiiulites, aga siis kadusid nad suuruse järgi ritta pannes sinna teiste vahele ära… Ja Pere ja Kodu vahelt pärit Pereköögid on eraldi ühes karbis, kuna neid on mingi tubli 7cm-ne pakk, ei saa neid muul moel hoida, levivad mööda tuba laiali ja pärast, kui otsid munadepühaks vutimuna-mozzarellasalatit, pole kusagil just seda sobivat Perekööki!

Üldiselt on retseptiajakirjade ja retseptikalendritega sama jama, nad on suuremas formaadis, raamaturiiulisse püsti ei mahu, lõpuks keegi neid otsida ei viitsi ja lihtsam on muudele huvilistele edasi anda. Mõne üksiku retsepti olen välja lõiganud elu jooksul küll ja oma kokamärkmikusse kleepinud, aga need peavad selleks ikka tõsiselt head olema, nagu lõunamaine oasupp tomatite, ubade ja kookospiimaga. Seda me PisiPiigaga sööks koguaeg. Ausalt. Aga kuna kookospiima ostan ma ainult siis, kui on soodustused, siis kokkuvõttes me sööme ikka teisi suppe ka, mitte ainult seda oasuppi. 🙂

PisiPiiga ongi parajasti selles eas, et tahaks hommikuks, lõunaks ja õhtusöögiks suppi. Ja ennemagamaminekut paluks ka! Mingi jokkerite aeg vist, iial ei või teada, kas seekord mõtles ta tõsiselt, et tahaks võileiba? Aga ei, jäi peale kahte ampsu pooleli nagu tavaliselt. Aga enne kui leib valmis sai, oli ta kindel nõudja, et tuleb röstida! Ilma tema ei söö! Ja ta kõht läheb ju järjest tühjemaks! Niiiii vaja on seda võileiba! Või noh, minuti pärast selgub, et vaja oli neid kahte ampsu ja seda turvatunnet, et kui mul on midagi vaja, siis aidatakse. Ülejäänud leiba võib päev otsa lauanurgal kohata, kuni ema provokatsioonile allub ja selle ära sööb.

Supiga on lihtsam, seda ei jäeta lauanurgale, seda on ka kohe vaja, aga see süüakse rõõmsalt ära. Teised lapsed vaatavad pisut võõristavalt pealt. Neil on see iga juba mööda läinud. Mõnest isegi suure ringiga. 🙂

Hmmm, peaks minema süüa tegema! Kõht läks kirjutades tühjaks.

Advertisements

7 thoughts on “Kokaraamaturiiul

  1. Meil on vist sarnane teema, meespool eelistab lihatoite ja ta sirvib vahest minuga koos kodus leiduvat kokandusteost, just lihatoite puudutavat osa. 🙂
    Kahjuks või õnneks mul kodus nii suurt kokaraamatute kogu ei ole, köök on impisike veel ja lihtsalt ei ole kohta kus hoida. Kuigi pean tunnistama, raamatupoes sirvin aegajalt erinevaid raamatuid küll. Enamasti kasutan sõber googlet ning leian sealt erinevaid retsepte, kuid päris tüütu on erinevate retseptide keskelt seda õiget leida. Järjehoidjasse salvestan ka vahest, kuid see meenub alles siis, kui otsimine on tehtud ja retsept näpus kööki jalutan. Kokkuvõtteks- miks teha elu kergeks, kui saab raskemalt 😀

    Meeldib

    1. Eks meil ole see kogu ka umbes 20 aastaga selliseks kasvanud, sest ma alustasin söögitegemist suht nullist umbes 19 aastat tagasi 🙂 Ja kui kogu kokandusoskus piirdub keedukartulite praadimisega, siis sellest jäi ühel hetkel väheks.. hankisin ühe vanaema vana kokaraamatu, võtsin endale kokavihiku ja panin need asjad sinna vihikusse kirja, mida kokaraamatutes kunagi pole – nt. Kui teed kisselli, siis sega tärklis enne ikka külma veega, muidu tuleb kisselli asemel Terve Poti Suurune LIMAPALL. Mhmh.
      Kui teed kastet jahu asemel kogemata mannaga, siis aru saab sellest, et see manna panni peal ei pruunistu! Kui tahad kena mannakastet siiski inimestele sisse sööta, kalla see värskelt keedetud kartulite peale ja pane tilli ka kõvasti, äkki siis pole midagi märgata. Jne 🙂

      Arvutisse minna retsepte otsima ma tavaliselt ei viitsi, aga iga aasta kord või paar seda ikka juhtub. Mehele meeldib rohkem arvutist retsepte otsida ja valida 10 lemmikut, millest siis 2-3- korraga teha. Mina nii ei oska 🙂
      Kui kirjutangi mingilt lehelt mingi retsepti välja või panen võrdlusandmed kirja – retsepti järgi püüdsin näiteks 3 erinevat letšot teha üks aasta, kõik tulid miskipärast sama maitsega ja samasugused, sest ma töö käigus modifitseerisin kõiki retsepte natuke omal käel… Heh 🙂

      Meeldib

  2. Mul on küll kokaraamaturiiul. Kõrge ja kitsas, külmiku kõrval. Mees tegi, kui tal külmiku otsas kõõluvast raamatuvirnast kõrini sai. Paraku ei võimalda meie pere ajagraafik ja hetke majanduslik seis palju perekondlikke katsetusettepanekuid arvesse võtta, no ja nii mõnigi päris vana kokaraamat on isuäratavatest piltidest päris ilma jäetud. Kuigi kirjutan südamerahus raamatutesse kommentaare, võtan ikkagi juba ammu hoogu, et kirjutada eraldi kaustikusse või mingile muule paberkandjale kõigi perelemmikute retseptid – eesti keeles ja ilusasti. Hiljem saaks seda näiteks paljundada ja tulevastele miniatele kinkida, juhul kui suhted miniatega on head. Mina kurvastan siiani, et õigel ajal ämma parimate söökide tegemisõpetust üles ei kirjutanud, nüüd ei saa enam küsida, kuidas täpselt ta kapsaid mooris või liha praadis, et need nii head tulid … Sama lugu on kadunud vanaema õunakoogiga, mille retsepti ma palju aastaid pärast vanaema surma puhjuhuslikult ühest pildivabast vanast raamatust leidsin – aga nii hea, nagu vanaema 1983. aasta talvel väikese kollase ahjuga küpsetas, pole saanud.

    Meeldib

    1. Lemmikretseptidega saab tänapäeval teha fotoraamatut – valid fotod, lisad teksti ja siis fotofirmale – voilaa! Tõenäoliselt on miniate ajastul fotoraamatute tegemine odavam kui praegu! 😀 http://www.fotoraamatud.ee/
      Rootsis elades olid need juba siis odavad, nii et meie Rootsi-ajastu pildid on kenasti kahes raamatus, sügis-talv ja kevad-suvi.

      Aga see heade retseptide üles kirjutamine tegijatelt on jah asi, millega tuleb pigem varem kui hiljem valmis saada – õnneks on mul Minu Tädi küüslauguse baklažaanisalati retsept olemas, sest ta suri tõesti siis, kui keegi ei osanud oodata. 😦

      Meeldib

  3. Mulle väga meeldib see mõte, et teha perekondlik retseptivalimine. Võtan kasutusse! Ma olen nüüd kahel aastal märkinud head retseptid üles oma veebiretseptikogusse – ilma piltideta küll, aga üldiselt tuleb mul ligedes emotsioon ja maitse meelde. See kogu ongi mul enda jaoks, aga muidugi võite ka vaadata. Töötab hästi: kui midagi otsin, leian koostisainete järgi kiirelt üles. Kokaraamatutest nii kiiresti ei leiaks. Kasutan raamatuid (neid onmul üsna keskmiselt, ma pakun) ja internetti pooleks. Üldiselt ikka on trend sinnasuunas, et pigem otsin netist. Samas on enamik eestikeelsete raamatute retsepte (vähemalt 100 rooga sarjas ilmunute omad) olemas ka nt Toidutares või on keegi teine selle netti üles kirjutanud – siis ma lisan lihtsalt lingi, sest nt suvel maal olles pole mul kogu oma kogu käepärast ja siis on eriti hea netist vaadata.
    PS Palun lõunamaise oa-kookospiimasupi retsepti!

    Meeldib

    1. Helen, aga kas netist otsid üle telefoni või läbi sülearvuti? Mind segab retseptide netist otsimisel see, et telefonist on väike ja kribu, aga arvutisse tahtjaid on peale minu veel umbes 4 🙂

      Oasupp on väga lihtne, eriti kiiresti saab seda teha kolme purgiga: Purk ube, purk kookospiima ja purk purustatud tomateid. Kui on päris tomatite hooaeg, saab 3 tomatiga ka tehtud purgitomatite asemel.
      Aga alustuseks paar küüslauguküünt – hakid, hautad minuti-paar õlis. Lisad tomatipüree (või tükid), oad ja kookospiima. Lisaks puljondipulbrit / soola, lemmikpipart, lased keema tõusta minutiks-paariks. Valma!
      Kui teen rohkem kui kahele inimesele, panen 2 purki ube, neid ostan terve resti (12 või 24 tk), kui alla 50 sendi purk on. Jätkub päris mitmeks kuuks, samas hea kiire hautamisjuurviljadele või hakklihasupile ka juurde visata. Leotatult kasutan kuivatatud ube-kruupe ka, aga purgi omad on kiire variant.

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s