18-aastase otsused

Meil oli võimas nelipüha-pühapäev. Tegelikult polnud ma küll kursis, mis värk selle nelipühaga on, nii et kui laupäeval saime päev läbi vajalikke aiaehitus- ja korrastustöid teha, siis pühapäeval tõstsime oksad ja rohelise kraami autosse ja üritasime seda jäätmejaama viia. Nagu iga aasta.

Saladuslik käsitsi kirjutatud silt jäätmejaama väravas teatas, et pühapäeviti avatud kella 16ni, aga täna suletud. Hmmmmmm, päriselt? Jah, nüüd me saime aru, miks üks auto enne meid oli järelkäru ja rehvidega ja kui ära tahtsime minna, oli tolle auto rahvas sellise näoga, nagu nad tahaks oma rehvid sinna Jaamamõisa tänava kraavi heita. Aga nad ei heitnud, vähemalt seni, kui me mööda sõitsime.

Aga teine jäätmejaam on ju veel!? Helistasin koju, Vanim laps kontrollis arvutist ja pakkus aadressiks Turu 49. Teod ja oksad ei lõhnanud autos, selle töö tegid nende eest ära need rohelisemad aiajäätmed. Aga leidsime lõpuks selle Turu tänava jäätmejaama ka üles – küll teiselt poolt teed kui esialgu arvasin – aga peale sinna sissepööramist tuli meile vastu üks auto koos puuga. Puu oli Olerexi rendikäru peal kenasti. Tundus kahtlane! Ja hetke pärast selguski, et ka see jäätmejaam oli suletud, seekord küll pisikeses kirjas trükitud tekstiga, et Jäätmejaam suletud. Riigipüha.

Paistis, et ka enne meid oli inimesi kohal käinud, kuna värava taga ootas riigipüha möödumist kari kodumasinaid – mõned vanakooli külmkapid ja muud pudi-padi. Ohkasime. Mõtlesime. Helistasime. Lõpuks sõitsime linnast välja ja viisime sugulaste maja juurde platsile, kus kõik nende tänava majapidamised juba okste-puidujäätmete kuhja kokku olid kogunud. Muu lubasid nad lahkelt oma komposti panna, mis meie oma komposti ei mahtunud. Tõime siis teise tiiru oksi veel neile sinna ja nüüd on õu tühi, enam ei passi seal okkalised roosijäätmed, mis möödajalutajate seelikusabast kinni haaraks või jalgratta kodarate vahele kipuks. Täitsa tühi sirelite alune!

Sirelitega meil läks nii hästi, et poleks uskunudki – kui siia kolisime, siis selgus, et eelmistel oli kõik hästi läbi mõeldud. Sirelid kasvavad naabrite aias, aga lehed-õied ulatuvad kõik kenasti meie poole. Seega – meil on ruumi, kuhu autot parkida, lisaks saame ka mittestandardseid õisi otsida, aga ise sireleid kasvatama ei pea! Kahjuks on neil nii korrapärased sirelid, et ühtki viielist ei olnud näha, kurtis Mees.

Vaarikatega oli meil sama moodi – teise naabri aias kasvasid, meie aia servas. Kui meie enam korrapäraselt neid välja ei tõrjunud (eelmised armastasid hoida oma sissesõidutee ühegi rohulibleta, puhas suurekiviline killustik ainult), kolisid vaarikavarred tasapisi läbi võrkaia meile ja nüüd siis on kahel pool aeda sõltumatud vaarikaread. Meie peame ainult pisut korda, sest mulle ei meeldi suurte sakiliste kividega  kohad, kui lapsed on selles eas, et kukuvad ennast kõvade asjade peal katki. Nii me lasime killustiku vahel rohul ja muul kraamil kasvama minna ja natuke aitasime kaasa ka, palju pehmem jalgratta pealt kukkuda!

Lasteaias mängitakse kevadtormi. Igatahes igal õhtul, kui järele lähen, tulevad põõsastest välja Kevadtormi sarnaste näomaalingutega lapsed. Kael ja käed on ka samast ooperist. Ma siis iga kord kiidan, et nad ikka õues mänginud on ja mõnikord õnnestub siis osa grimmist kodus maha pesta. Eile aga tõi hoopis Vanem õde Noorema Poja lasteaiast ja nüüd hommikul ma avastasin, et enne lasteaeda võiks randmest küünarnukini ka lapsel puhtaks pesta, sest täna on ju rattapäev lasteaias ja siis pole ehk aega näomaalinguid teha?

Vanema Õe jutust selgus, et lasteaias käinud hambaarst oli öelnud, et Nooremal Pojal olid juba alumised esihambad ära võetud. Või noh, vahetunud, täpsustas Vanim laps. Aga seda me tegelikult teadsime ise ka, kas midagi muud uudist siis ei olnud? Vanim Laps ei teadnud. Kui peale füsioteraapiat Noorema Pojaga lasteaeda jõudsin, lootsin, et äkki on Lasteaiakülastaja Hambaarst mingit pabermaterjalil infot siis vähemalt jätnud, tagasisideks või nii? Jah, oligi – jänesega värvimispaber.

Kuuldavasti käivad inimesed muudkui ujumas või siis valmistuvad eksamiteks. Või teevad plaane, kus nad suvel Tallinnas tööle hakkavad, kui TTÜsse sisseastumine õnnestub. Tundub, et KOHE tuleb kõik ära otsustada, et kus hakkad elama, kus hakkad tööl käima, kui sinna sisse saad ja see tuleb kibekiirelt enne ära otsustada, kui sisseastumise info käes on, sest muidu hakkavad ju kõik teised sisseastunud ka endale elukohta otsima, töökohast rääkimata? Paanika! Mõtle, mis siis saab, kui ma äkki valesti otsustan ja kui mulle seal töökohas ei meeldigi? Kui Eriti Oluline Sõber ütleb, et pead otsuste tegemist hoolega kalkuleerima, KÕIKE arvesse võtma ja sul-tundub-olevat-nii-palju-potentsiaali, tee ometi sellele vastavalt need otsused, siis on sooritussurve tõesti väga suur.

Oh, ma küll ei mäleta, et ma 18-aastaselt nii mustvalgelt maailma näinud oleksin! 🙂 Usun, et mu maailm võis mustvalge ja kas-jah-või-ei valikutega olla küll, lihtsalt ma ei mäleta seda. See oli ju umbes 18 aastat tagasi!! 😀

Ega siis polegi muud teha kui lohutada, et kui töö tõesti ei meeldi, võid ju mujal ka proovida. Kui teed otsuseid, siis mõnikord võivad vabalt ka valed otsused olla, nii õpitaksegi. Kui ei meeldi, ei pea suve lõpuni sellises kohas tööl olema, kus iga minut piinled. Jne. Kui kuidagi ei saa, siis tavaliselt ikka saab, kui kontrolli natukeseks päris käest lased. Mõnikord siis oledki käestlastud võimalusega, aga ka see puhkeaeg võib mõnikord ära kuluda, isegi kui kohe selle mõttest aru ei saa. Kui oled ettekuulutusi kuulnud, kuidas selle asutuse juht on natuke veider, võid ju ikkagi proovida, sest khmm, kes meist siis poleks natuke veider??? Kes??? On ikka imelik küll, kui ta kuskilt otsast veider pole!!

Ja nii me siis passime, ootame matemaatika riigieksami lähenemist. Seesama laps kurtis küll hommikul, et magada viimasel ajal ei saa, aga matemaatikaga see küll seotud pole. Või muretsemisega. Ma nüüd ei teagi, kas see on hea või halb. Igatahes on tal kleit juba olemas. Ja iga-aastased maikuud lähevad ka mööda.

Mina ootan hoopis neid põhikooli eksameid, sest kahel juhul pean ma komisjonis olema ja töid parandama. Aga kui need ka läbi saavad, siis võiks juba maasikakastide maasikad ja mõni uus suvine seelik või kleit ka valmis olla. 🙂

OLYMPUS DIGITAL CAMERA
Need siilid ei teadnud Kevadtormist midagi, aga ikka on näod mustad.

 

Advertisements

2 thoughts on “18-aastase otsused

  1. Meie saime omale vaarikad samamoodi – läbi aia tungisid võrsed ja sõid välja mu noored sparglid. Ohkasin ja istusin 2 alles jäänut sparglit mujale. Ju ei olnud see siis neile õige koht ja vaarikaid armastavad kõik!
    Gümnaasiumijärgsete valikute tegemine ongi keeruline. Me elame ju ühiskonnas, kus kogu aeg on kiire ja juba eile oli vaja otsustada. Minu suur laps näiteks astus välismaale ülikooli ja see toimus juba talvel, enne kooli lõppu. Ülikooli jõudes selgus, et ta oli oma kursuse noorim. Seda saab muidugi ka sellega seletada, et norrakad ja ameeriklased elavadki paremini ja neil on raha, et laps saab mööda ilma rännata ja ennast avastada. Meie oma talupojamõistuse ja -võimalustega tahame lastele anda hea hariduse ja usume, et sellest piisab. Aga kas piisab? Vahel mõtlen, et tüdrukutele kuluks ka üks sõjaväeaasta ära – aitab mõtteid klaaritada ja aega maha võtta.

    Meeldib

    1. Jah, see on huvitav, et kohati tehakse jaanuarist detsembrini kooliaastaid ja kohati augustist või septembrist nagu meil.. Aga see Kursuse Noorim sai kindlasti kenasti hakkama, kuna ta oli noor ja hakkaja? Mul see sisseastuja on ka selline noorima-staatuse inimene, sest kui oktoobrilapsed koos eelmise okstoobri ja kõigi vahepeale jäävate kuude lastega koos õppima hakkavad, siis juhtubki nii. Õnneks pole see teda kuidagi seganud, ta on vist pigem rahul sellega.
      Sõjaväeaasta oleks äge. Teistmoodi iseiseisvumise ja aja mahavõtmise mõttes super. Osa vist teebki juba nii, kellel Kohutavalt Kiire pole?
      See kuluks eriti neile piigadele ära, kes kodust välja kolivad ülikooli minnes ja endale ühikakaaslast otsivad, kes “makarone keeta oskaks ja koristusvahenditest ja koristamisest midagi teaks” 🙂

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s