Kahtlane statistika ja kiuslik spordikell

Eile sadas meile sisse statistikaameti küsitlejatädi. Ta väitis, et see võtab kuni pool tundi ja et Mehele olevat juba teatatud kirja teel, et tema pere on valimis. Mees kammis õhtul oma postkasti läbi ega leidnud mingit juttu teemal “kui te sellele kirjale ei vasta, tuleme ise kohale suvalisel ajal, ise teate.”

Igatahes oli see täiesti harilik küsitlejatädi. Vabandas kõige pärast, mida programm tema tööläpakas teada tahtis. Korduvalt. Toksis väriseva käega meie laste omavahelisi sugulasastmeid sisse ja kuidas meie oma lastega veel seotud oleme.. ja küsis, miks meil eluks vajalikke elektriga tehnikaseadmeid ei ole, näiteks video- ja dvd-süsteeme. Jäin vist väga rumala näoga talle otsa vaatama, kui ta küsis, kas me ei jaksa neid omale lubada. Hmm, kas keegi tänapäeval üldse midagi videomakiga teeb? Dvd-sid vaadatakse ju arvutist… või noh, ausalt öeldes olen tähele pannud, et ka videoid vaadatakse arvutist. Ja youtube’st, täiendas meie 5-aastane, kui mehele õhtul päevasündmustest rääkisin. M I N A  igatahes vaatan neid juutuubist, teatas ta tähtsa häälega klotsidest tolmuimejat ehitades. Õnneks oli olemas ka vastusevariant “me ei vaja seda”. Nõudepesumasinat ja värvitelekat ka ei vaja. Tädi vangutas omaette pead.

Siis ta uuris rahaasju ja vangutas jälle pead ja teatas siis, et tema küll rahaasjadega hakkama ei saa. Lapsed laristavad tal ka. Noogutasin, ei hakanud pead vangutama. Vanem Poeg juubeldas selle peale valjuhäälselt, aga tegelikult oli ta kõrvaklappidega arvutimängu sisse imendunud ega hõisanud küsitlejaproua jutu peale.

Minu meelest saime selle leibkonna uuringuga päris kiiresti ühele poole, aga aega läks ikka üle poole tunni, kuigi nii lihtne oli igale küsimusele Ei vastata.Õhtul selgus, et remondikuludega olin ikka mööda pannud ja nüüd on küsitluses viga sees, meie remondikulud on alahinnatud! Mina lihtsalt ei osta remondiasju. Kui palju vannitoa põranda- ja seinaplaadid läksid, seda ma teadsin, aga mitu korda neid juurde osta tuli, mitu korda vuugitäidet ja plaatimisputru jms ostma pidi, sellest pole mul aimugi, sest kui üle kolme korra neid samu asju osta, liigitub see lihtsalt sinna “päris palju vist” rubriiki. Eelarvefaili pole minu arvutis.

Siis ütles tädi, et nüüd ei ole midagi teha, peate hakkama päevikut täitma. Kaks nädalat panete iga ostu siia kirja – mitu grammi, mis leiba, mis hinnaga. Ja kui sööte väljas, tuleb märkida õigesse lahtrisse rist – kas sõite sööklas, restoranis või kiirtoidukohas. Kui tellite toidu koju, märkige ka kiirtoiduks. Teenuste, maksude ja muude maksete alla märkige kõik tehtud annetused ja kingitused ning laenu andmine. (???) Iga eseme ostu juurde märkige, kellele te selle ostsite! Kas oma mehele, endale või üle 14-aastastele lastele või alla 14-aastasele lapsele? Linnaliinibussi pileti juurde märkige, kus/kuhu sõitmiseks see on mõeldud. Sigaretid tuleb tükkides märkida, näete siia, iga päeva kohta. (Kes neid tükeldab??) Aga kõik poetšekid pange kahe nädala jooksul siia ümbrikusse, selle jaoks on Tallinnas tütarlapsed tööle võetud, kes neid loevad ja arvutisse kannavad.

??? Ma oleks nagu mingisse paralleelmaailma sattunud. Milleks???

No te võite võita ju 20-eurose Coop-toidupoe sooduskupongi! Igas kvartalis loositakse kõigi vastanute vahel mõned välja!

Vau.

Mulle tundub see küll hirmus eraellu tungimine, kui aus olla. Mitte et mul nüüd oleks hullult midagi varjata, aga mis järeldusi saab sellest teha, et ma ostsin eelmisel nädalal kaks paari crocsi kummikuid, aga kumbki neist ei läinud Nooremale Pojale jalga? 15-eurosed müüsin poolkogemata juba maha ka, aga 12-eurosed olid helerohelised, jäid Väikese Piiga kasvamist ootama. Sel nädalal ostsin 8 euro eest ilusa helesinise veekindla jope Trennitüdrukule kevadeks. Mis järeldusi sellest saab teha, kui ma ostangi teise (või kasvõi neljanda) ringi korralikke asju ja mis mul üle jääb, jagan reeglina tasuta edasi? Siis võib ju vabalt järeldada, et kõik peaks talveriietele/jalanõudele kulutama paarkümmend eurot lapse kohta? Maikuus ostsin talvekombe ka selleks aastaks, poest uuena, haruldane värk. 🙂

Kaks nädalat kindlas ajavahemikus kulutuste ülesmärkimist võib ju jätta mulje, et meil ei kulugi midagi, kui ma just enne seda olen ära maksnud kolme lapse trennirahad, esinemisriided/vahendid võistlustele, mõnisada eurot lasteaiaraha, koolitoidud, ostnud kõik sügishooaja riided eelmisel kuul – ja näete, on küll suurpere, tuleb kenasti välja, millegipärast on ainult 80 rulli tualettpaberit ostnud. Mida nad sellise kogusega teevad? 😛

Mees lubas veel mõtiskleda sel teemal. Seni läks ta Eesti Rahva Muuseumi mingile koostööpäevale. Mina viisin ta autoga sinna ja sain parklas oma imestamised täis imestada jälle. Kõik ülejäänud inimesed olid juba kohale saabunud, nii et meie saime vist eelviimase parkimiskoha. Nagu mismõttes, kell polnud veel pool kümmegi, aga ERMi parkla oli servani täis. Parkimiskohad olid väga stiilsed, jooned olid teist värvi tänavakividest ja mõeldud vist päris kõhnadele autodele, sest need maasturid ja muud läikivad masinad, mis seal seisid, said enamuses ust avada ainult max 40 cm jagu. Kui minema sõitsin, saabus parajasti veel umbes 10+ autot, aga kohta neile küll polnud. Kui ma õigesti mäletan, siis isegi Jurmala veepargis oli poole suurem parkla.  Aga jah, võibolla ma olen lihtsalt imelik, arvates, et autodega inimesed ei taha külg ees autoukse vahelt välja libiseda. Mina näiteks ei taha. Tuulest ma ei räägigi – ja seda oli seal tühja välja juures ikka piisavalt, et autouksega võimsaid mõlke lüüa nõrgemate käelihastega inimeste käest pääsedes. Sügistuuled 😉

Kellalugu ka. Mul on spordikell, no selline numbritega ja nuppudega ja muidu nunnu kobakas. Mitu aastat juba on, vaatan iga päev sada korda kella ja kui mõnikord vaja, siis pulssi ka. Aga mu kell on viimasel ajal päris pahane, kui ma olen jooksmise ajal pulssi vaatama hakanud. Higise käe pealt tema igatahes pulssi ei mõõda! Enne on nõus mul salaja hommikust äratust sisse lülitama (kuigi ma selleks seda kella ei kasuta).

Mõtlesin, et kavaldan kella üle. Jooksen pisut, vaatan, et tahaks pulssi vaadata – kuivatan salvrätikuga käe kella alt ära ja siis – voilaa!! Saan ikka oma pulsi teada!!

Aga ei. 😛 Kaotasin telefoni taskusse pannes oma salvrätiku ära – oma koduõue muidugi, nagu järgmisel päeval varavalges selgus. Ei mingit pulssi keset jooksu. It’s a secret.

Vaatasin Aliexpressi – novot, igasugu ägedad spordikellad alates 11 eurost. Nii- ja naasugused, kõik pildi pealt väga sportlikud, tutvustav jutt paljulubav, no nagu ikka.

  • See kell on veekindel!! Vana nali – see, mis mul käe peal on ja higi kardab, see on ka jutu järgi veekindel.
  • See kell jälgib su unemustrit! Katsu sa siis pärast öelda, et oled puhanud, kui kell teatab, et tegelikult sa ikka ei maganud piisavalt hästi. Masina vastu ikka ei saa.
  • Annab sulle teada, kes ja millal kirjutanud on, et sa rahutult telefoni või arvutini jookseksid, olidki liiga kauaks oma telefonist ja meilidest lahus. Elu võib ju nii sinust mööda minna!

Ma vist ei ole sellise uue kella jaoks veel küps. Võib-olla siis, kui vanal kellal patarei tühjaks saab ja kui see patarei igal pool rohkem maksaks kui uus kell… Aga mulle tundub, et kellel on need Fitbiti-laadsed kellad, on enamuses siiski rahul? Miks nad muidu seda kella kannavad? Või ikka aja vaatamiseks, sammude lugemise eufooria ununeb paari nädala pärast? Kas parem on aasaga rihmavariant või kahe nupukesega kinnituse variant? Kas magamise ajal ei sega, kui kell und loeb – peab see selleks käe küljes olema? Või hoopis ajude juures passima, ilma kehalise kontaktita, et mitte und rikkuda? Mulle nii meeldib ilma kellata ja muude lisanditeta magada. Villaseid sokke kannatan ka magades ainult esimene tund aega välja, lihtsalt selleks, et magama jääks, kui varbad külmetavad.

Tuleb hoopis vesti edasi kuduma hakata! Kõik lõngad ootavad mind juba aknalaual! ❤

minul6ng

Advertisements

8 thoughts on “Kahtlane statistika ja kiuslik spordikell

  1. Mul küll Fitbiti pole vaid Garmin Vivosmart HR. Näitab kella, mõõdab pulssi, jälgib und, utsitab liigutama ja muud. Kusjuures see sammude jälgimise ind ei pruugi paari nädalaga mööduda. Ma kannan oma kella juba viiendat kuud ja ikka veel jälgin. Olen ka aru saanud, et ennast on lihtne petta. Toimetad ja jalutad päev otsa ja tundub, et on nagu liigutud küll aga kell va tähenärija ütleb, et samme tuleb napilt 5000 ja vudi aga edasi.
    Minu und näiteks kell käel magamine ei sega, see kella disain on selline, et ei häiri. Unetutel öödel, näiteks lapse haiguse ajal on ärkveloleku, kerge une ja sügava une faaside skeemid pehmelt öeldes kirjud 🙂
    PS! Ma kahtlustan, et see küsitleja küll ülearu proffessionaalne polnud, niimoodi hinnanguid anda selles ametis küll õige pole.

    Meeldib

  2. Ma võibolla kardan natuke seda kella, kui ta minu unemustrite kohta tõtt hakkaks rääkima – et iga öö käib keegi pissil, keda peab aitama vms 🙂 Sellepärast ma katsungi varem magama minna, et ka paar-kolm öist segajat ei zombistaks. Vahel õnnestub. 🙂

    Meeldib

  3. ma olen aru saanud, et peenematel fitbittidel kellaaja näitamise funtsiooni polegi, st. pole ekraanigi. ma ei tea, mina isiklikult endale aktiivsusmonitori ei kavatse soetada. ma tean ise väga hästi, et ma istun kogu ärkveloldud aja, mis ma trenni ei tee, ühe koha peal paigal ja mul ei ole vaja, et mingi kell mulle seda ütleb. või et ütleb mulle, et ma ei maga öösel – halloo, ma tean seda ise ka, kui ma ei maga. ega see kell mind paremini magama ei pane ju.

    mul on tavaline pulsikell ja GPSiga kell jooksmiseks, aitab mulle neist küll. tavalist pulsikella ma ka eriti ei kasuta, sest jõusaalis on mulle oluline see, mitu kilo kangile laduda, mitte see, mis mu pulss näitab.

    Meeldib

  4. Ma sain sünnipäevaks Garmin Vivosmart HR kella. Ja siiani olen täitsa rahul! 🙂 Hea on just see, et ta täidab ka tavalise kella funktsiooni, mugavus ennekõike.
    Magamise ajal oli alguses häiriv, jäi kuidagi kinni või lihtsalt endale tundus nii. Samas peale paari päeva oli täitsa okei juba. Ja mugav on öösel kella vaadata, kui taustavalgus ise põlema läheb, lihtsalt kätt liigutades.
    Eks see on tegelikult meeldimise asi- mõnele ei lähe üldse peale ja mõnele sobib. Ma ise kaalusin ostu juba mitmeid kuid, kuid tegudeni ei jõudnud. Ei osanud lihtsalt valida ja ei teadnud 100% kas ma ikka vajan seda. Lõpuks elukaaslane otsustas, et toob selle mulle ära ja ma olen talle selle eest tänulik. 🙂

    Meeldib

  5. Mina olen ka statistikaametile vastanud. Aga minu käest küsiti, kas ma olen töökohta vahetanud … neli korda aasta jooksul küsiti, ega ma ikka ei ole vahetanud. Ma ei olnud. 🙂 Ostude üleskirjutamine oleks küll imelik, tähendab, teiste jaoks üleskirjutamine. Ma enda jaoks ikka vahel kirjutan, kui tahan tubli olla. Ja 20-eurone kupong peaks nähtud vaeva eest automaatselt teile kuuluma, mitte, et tehke tööd ja siis äkki võidate … see on ebaaus, ma leian.

    Meeldib

    1. Nojah, ma nagunii kirjutan neid oste üles ju. Endale, et olukord lõhki ei läheks. A la toidupoe nimi, kuupäev ja summa on kõik excelis olemas. Suitsu ja linnaliinipileteid ei osta nagunii… Maaliiniga sõitudeks on ju olemas laaditav kaart, kuna kooli sõidab mu laps sellega 3x nädalas, tagasi saab koolibussiga jne. Aga mida sellest järeldada? Keskmise pere kulud Eestis??? Tõesti, statistikat on ju vaja teha, et sellest saaks midagi järeldada, muidu me kõik loeme uudistest, kui palju maksab keskmise pere toidukorv või riidekulud aastas ja siis imestame, kuidas nii, minul küll nii pole 😀 Nii et ses mõttes nagu tahaks neid aidata – aga… miskipärast ma nagu ei usu, et sellest üldse midagi kasu on. ja paar statistikaameti kirja passib mu postkastis veel, mingi muu umbmäärase statistikaga.
      Tüütuks kisub 3 küsitlust kuus + 2 nädalat märkimist.

      Meeldib

  6. Ma ei saa üldse aru, et miks selliseid asju küsitakse (natuke ohmu, kell on veel vara), kas see tõesti annab neile mingeid vastuseid, et kuidas ja mida paremaks muuta? Siin tehti ka sama nalja* veidi aega tagasi, küsitlus oli lihtne ja lühike (paberkandja peal), a’la kes oli sel päeval majapidamises külas, kes majapidamises elab, umbkaudne summa mis teenitakse ning rahvust sooviti ka. Mingeid privaatseid detaile ei soovitud!
    *nüüd mõeldes, tegu oli rahvaloenduse, mitte suvastatistikaga.

    Muide, mulle tuli emaili peale kiri, et minu leibkonda tahetakse küsitlema tulla (mingil imelikul põhjusel tuli see mulle, mitte mu emale) ning emps saatis kohe kuu peale nad. 🙂

    Meeldib

  7. Mina ostsin kevadel Garmini kella, Vivofit 2 eraldi pulsivööga. Vaatasin ka algul sellist mis telefoni teateid ka edastab ja kus pulsikas ka juba sees on, aga siis loobusin. Esiteks uurides ei kiidetud seda randmelt pulsilugemise õigsust väga keegi- samas mul pole ju vaja et ta koguaeg pulssi ka võtaks, samas ei ole mul vaja et mu kell ka edastaks igat emaili ja FB teadet, milleks? Telefon teeb seda juba niigi, ka telefonis olen juba igasuguseid teateid keelanud, et vaatan kui vaatan ja ei pea koguaeg pinisema. Teiseks, aastas korra vahetad patareid, mitte ei lae akut mõne päeva järgselt koguaeg. Mina olen rahul oma valikuga.
    Ööund on vahva vaadata, et kuna ja kui palju sipled siis ka. Pean teda täitsa asjalikuks kellaks ja nutikama järele üldse ei igatse 🙂
    Aga see küsitlus, ma vist oleks kukke nad saatnud. Isegi see rahvaloendus oli minu arust kaugel natuke sellest et mitu inimest siis elab meie maal.

    Liked by 1 person

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s