Päästikud ja raamatud

Ikka lähemale jõuab see november ja kellakeeramine. Ma olen tegelikult praeguste ilmadega juba ära harjumas, Hakkasin jälle kummikuid kandma, mis mu hüppeliigesed kiirelt villi hõõrusid. Loomulikult unustan ma iga hommik katkistele kohtadele plaastreid panna, sest mõtlen hommikul, et täna vast saab muude jalanõudega hakkama, aga lõpuks selgub ikka, et silkan kummikutega ringi.

Plaanisin millalgi uusi sibullilli istutada aeda – ostsin ja panin kõrvale, et ilmad on ilusad, varsti istutan. Jäidki kõrvale need sibulad, ilusti silma alt ära, kuni lume tulekuga meelde tulid, et oh, jäid ju kuhugi tagaukse juurde..? Tööl uurisin kogenud kolleegidelt, kas võib peale esimest lund ka veel istutada, kui uuesti sula on, aga nad vaatasid mind kaastundlikult ja teatasid, et ega siis enam vist ei juurdu. Et kevadel õitsemiseks peaks ikka juurdunud olema.

Nii et motivatsioon Päästa-mis-päästa-annab on lahkumas, ühest küljest võiksin jonni pärast neid ikkagi istutada, teisest küljest jooksen niigi nagu orav rattas, ärkan iga hommik väsinuna ja tahaks magada. Aga sebimine ju ootab, jälle üks reede on käes.

Järgmine nädal paistab samasugune, igaks päevaks on juba laekunud 1-2 lisategevust ja lisaks tööpäevadele üks päevapikkune koolitus, ühe lapse hambaarst, ühe kuni kahe lapse juuksur (kui mul kodus lõikamise vaimu peale ei tule), tahaks õmmelda ja magada ka… Ei midagi erilist.

Väiksel Piigal käib lasteaiajorin lainetena. Eile ja täna olid jälle need hommikud, kus iga liigutuse pärast peab võitlema – sukapükste asemel retuusid panema, teised või kolmandad sokid sinna juurde lisama, paar pluusi kavalusega talle selga meelitama ja siis teatama, et järgmine hetk täiesti riidest lahti võtmine ei ole lahendus, sest väljas hakkab ju külm.

Õnneks sain mina täna Noorema Pojaga ees ära lasteaeda jalutada ja Mees jäi Piigaga maid jagama, kas kanda kombet või ei sobi müts või kindad on sama käe omad. Lasteaias teatas üks lapsevanem, et neil vanema tütrega sama lugu, ainult et tütarlaps on jõudnud juba kooli ja neil on koolivorm. Vingu või nõua valikuvabadust, ikka pead oma koolivormi panema. Tingimiskohaks jääb ainult esimene, teine või kolmas paar sukapükse. 😀

Huvitav, et aju kustutab aja jooksul kõik ebaolulised kohad ära, nii et ma ei mäleta, et meie vanematel tütardel oleks sellega teema olnud. Vanemale pojale pean ise aegajalt meelde tuletama, et tal on VEEL riideid peale ühe pusa ja pükste, seega ei peaks ühte komplekti ribadeks kandma. Kas see on harjumus või ükskõiksus, vahet pole. Ikkagi automatism vist.

Eile olin koolis laste arengupsühholoogia koolitusel. Räägiti ka automatismidest – et see on see, mida algklassiõpetajad lastel kujundavad ja mis mõnel läheb libedamalt, teisel peab korduste arv olema suurem. Mis vanuseks peab laps teadma, mis realt alustada pealkirja kirjutamist uues vihikus? Ma olen ikka imestanud, kui minu käest seda küsitakse, sest 7.-9.klass, kes minuni jõuavad, võivad seda minu meelest täitsa ise otsustada. Ükskõik, mis automatism neil selles suhtes siis on. Aga muidugi – iga õpetaja võib nõuda erinevalt.

Täiskasvanud elavad ka ju automatismide peal – koduukse lukku keeramist ei mäleta keegi, kui kõik oli korras, sest aju ei raiska selliste igapäevaste automaatsete asjade meelde jätmiseks üldse vaimujõudu. Samas piisab sellest, et võtmed pole hommikul seal, kus nad olema peavad – ja kohe on automaatne käitumine segatud, kui peame väljumisel kõigepealt võtmeid otsima hakkama. Kas siis jääb meelde, kas keerasid ukse lukku, mis te ise arvate?

See haakub natuke Marshall Goldsmith’i raamat Päästikud, mida ma vaheajal lugeda üritasin – sellest, KUI RASKE on täiskasvanul oma harjumusi muuta. Sest tegureid, mis ei lase meil edukalt muutuda, on nii palju ja üks suur grupp neist kannab pealkirja KESKKOND. Me ei arvesta üldse sellega, kui palju keskkond meid mõjutab – harjumuse muutmise puhul siis segab uue harjumuse omandamist!

Väga hea näide oli ühest sellisest tegevusest, milleks peaaegu kõik inimesed motiveeritud on – välja magamine. Enamus inimesi on motiveeritud hommikul puhanuna ärkama. Nõus? Aga magamaminekut lükatakse edasi, sest inimene peab kahe konkureeriva keskkonna vahel valima – rahulik magamistuba koos voodi ja välja puhkamise võimalusega versus eelistus jääda praegusesse keskkonda edasi, istuda teises toas diivanil ja vaadata veel natuke telekat, koristada kööki või kammida veel natuke internetti. Inertsi ohvrina on inimesed tihti vanas keskkonnas edasi ega teadvusta endale, et laseme valel keskkonnal enda eest otsustada ja saboteerime oma ööund. Tuleb tuttav ette?

Või siis sellised keskkonnad, mis ongi kujundatud põhjalikult valitud detailide abil selliseks, et sa ei pääseks ilma ostmata välja (poed, eriti luksuskaupade poed/kaubamajad).  Interneti ostukeskkonnad, mis on väga konkreetselt läbi mõeldud, et ostude tegemisel mitte midagi ostlejat ei peataks – kuigi enamasti on see teada värk, need poed ei ründa inimest kiskjana või nagu röövel pimedas pargiservas, vaid inimene ise valib seal keskkonnas olla, kuigi  oma varasemate kogemuste järgi teab, et tal võib vallanduda tung osta midagi, mida ta ei plaaninud tegelikult osta, sest ta ei vaja seda. Mõnikord aitab siis ostunimekiri, aga ka sellest on võimalik mööda minna lausega, et kuidas ma küll just selle asja unustasin kirja panna?? Pärast kodus saad aru küll, kuidas. 😛 Raha on erand, kui ikka reaalselt raha pole, on päris lihtne edasi astuda.

Kui inimene plaanibki muuta oma eluviisi või harjumust, siis enamus meist ei mõtle sellele, kuidas keskkond meid kurnama ja mõjutama hakkab, ikka mõtleme hoopis sellele, et “seekord küll suudan selle ära teha” jne. Pettumuste korral võib tekkida hoopis vajadus endale põhjendada seda, miks me muutuda ei suutnud – sest see oleks kuidagi võlts, sest “see ei ole minulik”!

Hohoo, eriti tuttav oli see koht, kus inimesed arvavad, et neil on muutusteks aega maa ja ilm. No ei võtnud sel kuul alla, vaid juurde – tegelikult on ju järgmine kuu ka aega alla võtta. Siis võtan asja hoolega käsile. Või noh, olen realist, enne jõule ei ole mõtet, ikka uuel aastal.  S i i s  ei peata mind miski! Juuniks ikka  õnnestub.

Krooniline ajakulu hindamise komme pidavat ka inimlik olema. Mistahes asja tegemiseks on inimesel kalduvus selleks kuluvat aega alahinnata.  No ja siis on ju arusaadav, et enesetäiustamiseks on ajaline raamistik piisavalt avar, et kõik katsed end parandada sinna tulevikku ilusti ära mahutada? Sinna juurde käis jälle keskkond ka: me teame küll, kui vähe tõenäoline on, et midagi tuleb ette, sest kõik asjad üksikult võttes on üsna vähetõenäolised – et näiteks täna hambapasta või hommikukohvi pluusile läheb (sest peaaegu kunagi ei lähe), et  tööle minnes teel autoavarii on (sest ma pole sellel teel kunagi ühtki näinud, järelikult on  tõenäosus väike) jne, aga neid kõiki asju VÕIB siiski kunagi juhtuda ja omaette tõenäosus on, et MIDAGI ikka juhtub.

Käitumispäästik on ükskõik milline meie käitumist mõjutav stiimul, ütleb Päästikute raamat.  Ja et kõik need meie poolt alahinnatud mõjuga igapäevased keskkonnad on neid kenasti täis. Kui me neid ei märka ja arvesse ei võta, lähevadki kõik meie lootused Nüüd küll muudan oma harjumust 90% ulatuses tühja. Aga ma pole selle raamatuga veel poole peale jõudnud, nii et ma ei saa rohkem ette ära rääkida, mida teha.

See loosiga loositav E ruudus raamat pole päris sarnane, aga ta õpetab ka käitumist (seega keskkonda ja osasid päästikuid) jälgima. Oma mõtteid jälgima, näiteks ühel kindlal teemal esile kerkivaid mõtteid. Esimene pool raamatust oli minu jaoks igavam, sest ma olen selliseid vabandavaid-selgitavaid algusi juba lugenud, aga eksperimentide juures läks põnevamaks.

Lõi välja ka minus peituv realisti külg, mõnikord asjad läksid mitte nii, nagu ideaalis võiks minna, vaid nii, nagu ma arvasin, et reaalne oleks. Raamat tegeles selle teemaga ka.

Eksperimentidest meeldis mulle kõige rohkem see, milles mulle imehead sooja juustust pitsat toodi üks lõik. See tekitas tunde, et oh, nüüd võiks ju iga päev nii minna! 😀 Ubade eksperimenti ma ei proovinud, sest miskipärast ma uskusin, et see töötab ja mis siis selle peale ikka aega raisata. Vahepeal käisin veel ingliskeelset raamatu tagasisidet lugemas, et teada saada, kuidas teised eksperimentidesse suhtusid. Mind üllatas see tohutu hea tagasiside – kolm tuhat inimest oli andnud head või väga head tagasisidet! Eksperimendid olid ka paljudel ausalt kirjas – mis töötas, mis jäi üldse tegemata. Mina võtsin kenasti aega ega kiirustanud, panin üksikasjaliselt endale kirja ka, et oleks nagu päris katse, kus  hüpotees, oodatavad tulemused ja ajalimiit üles loetletud. Mul endal oli igatahes hea meel, et ma seda lugesin (sest ma sain ju ometi tasuta pitsat), sellepärast ma seda edasi loosingi.

Kes veel endale seda raamatut soovib, aga Vaikelu ehet ei taha, võib Loosimispostituse alla teada anda. Tähelepanu: vastupidi ka, kes Vaikelust lugu peaks, aga raamatuks lihtsalt pole aega ega tahtmist, võiks ka vastava info kirja panna loosimisel osalemiseks. Aega on homseni ja praeguse seisuga on võidutõenäosus üsna suur.

Advertisements

5 thoughts on “Päästikud ja raamatud

    1. See raamat oli jõhkralt kallis, mingi tavamõõdus, napp 250 lehekülge ja 38 eurot!!! Mul kukkus raamatupoes suu imestusest lahti. Läksin koju, tegin raamatukogu lehe lahti ja tellisin oma raamatukokku ka, järgmine päev sain kätte ja lugema hakata 🙂

      Like

  1. Kui ma raamatupoes arvatavasti sellist/selliseid raamatut/raamatuid kindlasti ei silmaks, siis Sinu postitus tekitas täitsa huvi. Viskasin need oma soovilisti et kui raamatupoodi satun, siis hea koht vaadata mida seekord vaadata, sirvida ja ehk ka koju tuua.

    Like

  2. Kui sibullilled olid tulbid, siis neid võib kuni maa külmumiseni maha panna. Teistega võib olla keerulisem lugu. Nartsiss tahab kindlasti soojemat mulda.

    Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s