Temperamendijooned

Kevad on lumerohkem kui eelmisel nädalal. Tegin selleks nädalaks igasugu plaane, mis olid seotud Noorema Poja haiglasse minekuga, aga välja kukkus hoopis nii, et köha ei läinudki lõplikult üle ja sellisel puhul ei tee keegi üldnarkoosi. Seega on meil veel üks nädal kodus, sest ka Väike Piiga köhib ja nohutab vahelduseks, ise sõjakalt kakaod juurde paludes.

Köha ja nohuga meil paraku kakaod ei anta, nagu ka muid magusaid asju.. Nii et kõik on huvitatud terveks saamisest, sellega kaasnevast sibulasiirupist, mahlaga võetavatest rohutilkadest ja rinna peale määritavast kraamist. Inhalaator on kapi otsast alla kolinud ja isegi perearst soovis meid üle mitme aasta näha. Väga põnev aeg!

Vahepeal oli meil siin veel Väikese Piiga rühmale sõbrapäevapidu. Südameid me igale poole ei kleepinud, aga õhupalle olid küll kõik kohad täis. Kuna haiguste hooaeg oli osa rahvast rühmast maha murdnud, tuli ainult umbes 10 last. Väga äge, et nägin ka selliseid lapsevanemaid, kellega millegipärast kunagi samal ajal lasteaeda ei satu. Alles eelmisel nädalal nägin ühte Piiga rühma vanemat esimest korda ja tuli välja, et nad on tõsiselt harva lasteaeda pääsenud. Meie elu tundus mulle siis kohe lust ja lillepidu!

Praegused kodusolijad on kahekesi koos juba päris pikalt olnud, nii et aegajalt kisub isegi tüliks. Lugematu hulk duplo klotse muutub kohe loetaks ja piiratud koguseks, kui suuri plaate on ainult 4! 😀 Õnneks tekkis parajasti elav arutelu, 3-korruselise maja ehitaja kutsus ühe plaadiga jäänud ühekordse maja ehitaja koos kõigi loomadega enda juurde elama. Mõnikord on ikka ilus vaadata, kui lapsed lahkelt mängitud saavad. Noorem Vend sai enne sõbrapäeva juba 6-aastaseks ka, nüüd ta kaalubki võimalust, et läheb varsti kooli (kuigi mitte sellel aastal), teeb füsioteraapias kõiki harjutusi ikka vähemalt 6 korda (mitte mingil juhul viis korda, sest ta on ju nüüd ometi SUUR!) ja annab kõigile head nõu. Küsige ainult. 20 piires liita ja lahutada meeldib talle ka väga.

Ühes huvitavas raamatus, Mervi Juusola “Et ema jaksaks”, oli laste temperamendijoonte jaotus. Osa sellest oli minu jaoks uudiseks, näiteks see, et sõltumata lapse vanusest võib temperamendijooni näha juba paarikuise lapse peal – ja need jooned on lapsele kaasa antud, ta ei saa neid ise valida ega muuta. Vanematena on mul küll mõnikord olnud tunne, et tahaks neid temperamendijooni eirata… või keelata. 🙂 Toon mõned näited raamatust.

Liginemiskalduvus paneb lapse tahtma kohe mingit uut imelist eset või inimest. kui liginemiskalduvus on väga tugev, on uute asjade saamine lapse arvates tore ja meeldiv. Sellega seostub mul kohe Armastuse 5 keelt raamatute sari (nii lastel, teismelistele kui täiskasvanutele) – on olemas selline grupp inimesi, kes kingitustest palju rohkem lugu peab (ja neist puudust tunneb) kui enamus ülejäänud inimesi. Samas on hulk inimesi, kellel on oma kindlad lemmikud – olgu siis tass või mänguasjad – ja neid millegi uue vastu välja vahetada on väga keeruline.

Pettumuse ja ärritumise lävi on näha juba lapse esimesel eluaastal; võib näha individuaalseid eripärasid, kuidas tekib pettumusest põhjustatud viha, kui tugev see on ja kui kaua see kestab. see, kui palju beebi nutab ja kuidas väiksena ärritub, ei ütle meile midagi vanemate kohta, vaid ongi lapse sünnipärane temperament. No see kõlab ju natuke kahtlaselt, nii tahaks, et midagi vanematest või nende tegudest-oskustest ka sõltuks. Samas kui lapsed natuke kasvavad, on  tihti lihtsam paralleele luua – kes oli juba väiksena nokitseja vs. kes oli kannatamatum ja tahtis kõike kohe; need lapsed on ka suuremana tavaliselt nende samade joontega. Minu meelest võib närviline väikelapseiga (no meil kõigil on ju kunagi esimene laps sündinud, kellega lihtsalt selle pärast keeruline on, et ei saa üldse aru, millele laps vihjab – no näiteks esimene kõrvavalu beebil – kes vanematest tuleks iseseisvalt millegi sellise väljanuputamisele?) ka üle minna, kui laps oskab end paremini väljendada ja vanemal on lihtsam last mõista.

Täpsus ja agarus tähendavad tähelepanu püsimist ühel asjal. Agaruse juurde kuulub ka lõpetamise vajadus. Vähene täpsus ja agarus on aga, vastupidi, märk lühiajalisusest: kui ülesanne on raske või igav, jätab laps selle pooleli.

Märkamistundlikkus on kalduvus märgata ka pisikesi väliseid ärritajaid, nagu näiteks tasaseid hääli. Väga tähelepanelik laps jälgib kõike ja märkab kõike. Ta kannatab sageli müra ja kisa pärast. Laps, kelle tähelepanelikkus on väga madal, ei lase end mürast häirida.

Rütmilisus tähendab väga reeglipärast ja aimatavat tegevust. Tugeva rütmilisuse puhul on lapse sisemine kell täpne. Väga rütmiline laps uinub ja tahab süüa enam-vähem samadel aegadel. Kui lapse rütmilisus on nõrk, pole tema tegutsemine etteaimatav. Ta magab ja tahab süüa, millal juhtub. Suuremaks saades on sageli tema asjad kadunud.

See viimane pani mind küll naeratama. Lihtsalt selles siis ongi asi? Mõnele lapsele pole rütmilisust jätkunud, sest mul endal ka polnud seda vahepeal lapsena? Aga mina arvasin, et tegu on harjumustega – paned oma asjad sinna, kus on nende koht, ja see peaks ju ometi olema treenitav?

Igatahes on seal veel lahti kirjutatud kohanemine (kui kiiresti kohaneb laps muutustega),  intensiivsus (jõud, millega inimene väljendab oma tundeid), naeru ja naeratuste hulk (temperament mõjutab ka seda, kas laps on peaasjalikult heas või halvas tujus), aktiivsus (jõud ja kiirus, millega inimene tegutseb), rahustatavus (lapse rahunemiskiirus, kui vanem püüab teda maha rahustada), eemaldumiskalduvus ja hirm (need ilmnevad soovina põgeneda uute ja teistsuguste olukordade eest), tugevatest ärritajatest tekitatud nauding (miks mõnele lapsele õhkuviskamine ja suure hooga kiikumine lõbu, teisele aga õudust pakub).

Õnneks on enesevalitsemist võimalik õppida, see on ju see, mida me ise õppida püüame ja oma lastele ka õpetada püüame. Ja eks osa inimesi ongi temperamentsemad, mis teha! Aga need aktiivsed introverdid ehk ambiverdid äkki? 🙂

ambi.jpg

 

 

 

 

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s