Kell on varajane. Ma ei teagi, mis kell on, sest ma magan, aga kardinad on juba valged. Tuppa astub meie Vanem Poeg ja küsib kõva häälega: Mida ma võiksin arvutada?
Une pealt ei oska muud teha kui kella vaadata (6:20 alles, järelikult on mul veel 25 minutit magada jäänud) ja siis kohmata, et vaata ise!
Eks see Miksike on koolivaheajal süüdi varajastes ärkamistes. 🙂
Ehk siis mõtlesin igasugu erinevaid plaane välja, mida teha, et suvel lapsed puhkamisest kurjaks ei läheks: teen neile palju põnevaid plaane, mida ette võtta. Esimese raksuga tuli pähe igasugu asju ja pärast paistis see nagu põhjalik koduõppe suvekool… kus võiks ette võtta selliseid asju:
- arvutamine (Miksike),
- loodusõpetus (vanaisa tõi meile kastitäie loodusajakirju, millest annaks põnevamaid artikleid kindlasti teistele ümber jutustada; võiks teha ka ettekandeid kolmest sagedasemast aias elavast linnust jne)
- orienteerumine + kaardilugemine (bussisõidud – vali number ja tee ring peale, jäta meelde kõige põnevamad peatused ja tuttavad kohad; oma linnaosas matkad fotoka või rattaga jne)
- joonestamine (joonista aia/oma unelmate toa plaan)
- kunst (lillede ja lehtede kuivatamine, et paar nädalat hiljem kaarte saaks meisterdada + igasugu guašid, vesivärvid, marmorkuulid, kriidid jms)
- õmblemine (nööbi õmblemine, nukuriided, jalgrattasõiduks väike kotike jne)
- nuputamine (leidsin vana Nuputa raamatu üles!)
- kehaline kasvatus (seiklusrajad kodus puu otsas, kiigepuul, mänguväljakutel, natuke hantleid ja kõhulihaste meeldetuletust, ujumine, miks mitte ka slackline, parkuur jms)
- majandusõpetus (poeskäimine, töölkäimine, kulud ja tulud)
No ja nii edasi. Peamiselt siis 9-12 aastaste jaoks, aga teatud asju saaks ilmselt väiksemad ka teha. Neil on muidu eriülesanded ka, näiteks värvimine, nõude kuivatamine (pottide ja potikaantega on hea alustada, metallesemed purunevad taldrikutest oluliselt harvemini), lillede kastmine, liivakasti”tööd”. Lisaks harjumused ka, mille kujundamine on mõnes eas lihtsam, mõnes keerulisem – korista oma asjad ära, pane tagasi, aita ema… Meie PisiPiiga oma Korraliku Kahese eas viib vabalt teiste plaastreid ja katkisi autosid prügikasti, paneb jope nagisse ja viib nukud magama [kui keegi proovikski aidata, kostub röögatus ISE!!], kuid 4-aastane Noorem poeg on kohati juba laiskloomastumas. 😉
Aga kuna mina käin veel tööl ja nemad on kodus, kukkus sellest välja seriaal “iga päev raamatukokku, koju lugema, süüa, homseks raamatud läbi ja jälle raamatukokku”. Sekka mõned esikukoristamised ja pesupesemised. Varahommikused Miksikesed ju ka, mille tase ja tulemus tuleb üles kirjutada, siis saab kunagi võrrelda, kas mingit arengut ka on.
Pean vist ikka üksikasjalikuma plaani tegema, kellaaegade, söögipauside ja töökohustustega. Nii lastele kui endale, arvestades sisse laste trennid, laagrid, palgalise töö, magamisajad… eeeee…. liiga keeruliseks läks. Senised suved oleme ka üle elanud. Plaanitumalt laste poolt ja suurte remondiplaanidega meie jaoks. sest suvi tundub ju ikka selline tuleb-rahulikumalt-võtta, kuigi mind on alati segadusse ajanud, et looduses on vastupidi. Suvel on kõike rohkem – päike tõuseb varem ja loojub hiljem, et rohkem ette võtta, korda saata, ära teha – mitte selleks, et rohkem niisama olla. Kõik loomad-linnud sebivad suvel rohkem kui sügisel ja talvel, kui nad valmistuvad talveunne jääma, nagu inimesedki tahaks, aga peab hoopis tööle-kooli tagasi minema ja see on nii raske. Ega suvel kuumas kontoris töötadagi kerge ole…
Planeerimine on üks keeruline teema mulle siiani, kuigi meid treenitakse juba varasest koolieast päevikute ja koolivälise tegevusega oma aega läbimõeldult kasutama. Aga ma tean, et saan planeerimise abil rohkem tehtud, Pomodoro tehnika, kalendriplaani või nimekirjadega. Eks ma siis peale neljapäeva teen.
Kas nii saab rohkem suve nautida, kui selleks on PLAAN?
Piparmynditee 
Suveplaani punkt nr 1: lapsevanemaid ei tohi hommikul üles ajada, kui verd ei jookse või keegi ei oksenda. Paks triibuline kass ei ole selles kontekstis “keegi”, tal ongi mingi kassibuliimia (pugib end kurguni täis, vaatab, et oih, palju sai …).
Suveplaani punkt nr 2: hommikul ärgates tohib käia üks (1) kord vaikselt WC-s, siis tuleb vaadata kella ja kui kell on liiga vähe, lesida voodis – võib raamatuga, aga vaikides – kuni lubatud ülestõusmise-ajani. Tänu sellele tunneb Lillebror nüüd täis- ja pooltunde, mis riikliku õppekava järgi peaks kuuestele üle mõistuse käima.
Tegelikult toimivad need punktid meil juba mitu aastat aastaringselt, sest liiga vara ülesaetud vanemad on vihased vanemad ja minu puhul ka päev otsa teovõimetud vanemad – kui ülesajamine käib ehmatusega, süda. Meie lapsed väärivad rahulolevaid, puhanud ja tegusaid vanemaid, usun, et teiste lapsed ka.
Ühtede meie sõprade eelmise aasta suveplaanides olid näiteks sillalt vettehüppamine, terve BigMaci üksinda ärasöömine (vanim poeg) ja muud taolised toredad sündmused. Planeerimatult osalesid nad oma linnaosas tehtud filmis ja tütrekene on isegi kaks sekundit suures plaanis näha. Aga mina soovitaksin 9-12-aastastel teha suvel herbaarium, see klassikaline. Kasvatada purgis röövikuid, sest neist saavad liblikad. Ehitada onni, kui on, kuhu.
Raamatute lugemine on muidugi üks parimaid suvevaheaja-tegevusi, aga mõnikord võib sellega nihu minna. Mina lugesin vist 11-aastaselt kogu “Tõe ja õiguse” suvel läbi, sest igav oli ja raamatukogusse ei viitsinud minna. Ega mul selleks kaua ei läinud, segasemad kohad jätsin vahele. 🙂
MeeldibLiked by 1 person
Hahaaa, need suveplaanipunktid mulle meeldisid! Kusjuures mina lugesin ka 11-12 aastasena (peale 5.klassi) suvel “Tõe ja õiguse” 5 osa läbi, 10.klassis või millal seda vaja oli, ei mäletanud ka midagi, sest jätsin ka igavamad ja segasemad kohad vahele 😀
Eks need onniteemad on alati päevakorral, paraku võtsid naabrid selle vahtra maha, mille otsa me sel aastal onni plaanisime ehitada. Praegune plaan on ülemine lisaplatvorm kiigepuule, alumise lisaplatvormi (raamatulugemiseks!!) latid said sel nädalal juba peitsitud.
MeeldibMeeldib