Sahver kööki nagu vanasti või sobiv köögimööbel?

Vanasti, kui meil oli ainult 1 või 2 last, ei näinud ma kunagi vajadust osta asju tagavaraks. Söögikraami ma mõtlen siinkohal. Nädalaks või nii – nojah, seda ikka püüdsime teha, tudengielu ja puha, aga ikkagi ei midagi suurt.

Kui pere kasvas, siis mingil hetkel hakkasid potid väikseks jääma. 3-liitrisega ei saanud enam kõiki asju tehtud. 5-liitrise poti ostsime vist 2010, kui viimast korda IKEA-s käisime enne tagasikolimist ja nüüd on see juba edasi antud, aga 5,5-liitrine ja 6-liitrine on küll pea igapäevaselt kasutusel, nagu ka kaks väiksemat, 2- ja 3-liitrine hommikupudru ja aedviljade jaoks. Naljakas on see, et selle 5,5-liitrise ostsin sellepärast, et ta nii ilus lilleline oli, aga kahjuks saab sellega ainult segamatuid asju keeta, näiteks kartuleid, sest segamist ta ei kannata ja loobub kergekäeliselt emailist. Teraspotid meeldivad mulle seetõttu rohkem, kuigi suurema mahuga potid on tavaliselt juba nii palju kõrgemad, et segada on mugav pannilabidaga, mitte tavalise lusikaga, kui just näppepidi kuumas veeaurus vehelda ei taha. Mina enam ei taha 🙂

Aga suuremate mahtudega käivad kaasa suuremad kogused toitu. Kui hangidki soodusmüügi ajal suurema koguse toitu – näiteks 8 liitrit toiduõli ja 6 kilo kaerahelbeid ja/või  muud säärast, tuleb seda kuskil ka hoidistada need paar-kolm kuud (kauemaks kui uue soodustuse ajani pole eriti mõtet osta, siis peab hakkama juba säilivuskuupäevi vaatama jne). Samas osa asju on kaval osta koos ümbrispakendiga – 12 pakki kohvi näiteks on lihtsam transportida kastikujulisena kui eraldi pakkidena.

Nii meil siis vahepeal töötas sahvrina saun (kuna see polnud päris valmis), sibulad läksid seal küll kevade poole haljendama, aga muidu oli see hea jahe ja köögile suhteliselt lähedal; ketšupeid-õli-purgiherneid (kartulisalati jagu) sai hoida moosiriiulil keldris, jahud-suhkrud olid esikukapis, kui meil köögis ruumi polnud.
See teema tuli tegelikult sisse peale Suure pere logistika raamatu lugemist, kus nad kirjutasid, et algul, väikse pere puhul ostad 2 purki magushaput kastet, hiljem, suure pere puhul, ostad kastitäie kraami, millest saad teha oma perele sobiva koguse magushaput kastet. Ja nii ongi. Ja nemad hoidsid ka alguses esiku riidekapis oma suuremat kogust kraami, sest neil oli 9 last.

Kevadel tegime ümberkorraldusi külmkapi laiendamiseks – seal oli enne 4 sahtlit sügavkülmaruumi, nüüd minu rõõmuks natuke rohkem – aga peale seda tundus pisike köögimööbel veel eriti hale ega klappinud enam külmkapi 20 cm lisalaiusega, nii et suvel ostsime esimest korda meie elamiste jooksul köögimööbli. Keerulisem kui eelmiste elanike poolt jäetut lihtsalt üle võtta ja keerulisem kui sugulastelt nende kolimisel üle jäänut oma elamisse sobitada! Keerulisem oli just sellepärast, et

1. meil on PALJU köögiasju!

2. meil on vaja varusid ka köögis hoida, sest igakord ei jaksa keset pannkookide küpsetamist keldrisse õli juurde tooma joosta!

Kuna meie eelmine kodu oli kokku 48m2, seal sees 3 tuba vannitoa ja köögiga, siis poleks ma tegelt uskunudki, kui palju meil köögividinaid on! Köök oli seal nii pisike, et kui keegi juba süüa tegi, siis teine inimene kööki enam ei mahtunud. Laud oli ka suures toas tookord, teel suurde tuppa oli külmkapp ja osa harvem vajaminevaid nõusid ka suures toas. Kui siia kolisime, kus köök oli oluliselt suurem, selgus, et nendesse väikestesse köögikappidesse, mis siin olid, meie köögiasjad ära ei mahu. Nii hoidsime esimesed paar aastat pooled köögiasjad kastides, kuna neid polnud kusagile panna ja pikapeale läks mul meelest, mis meil seal üldse on!

Niisiis tegime nimekirja kõikidest asjadest, mis meil köögikappides on + mis veel peaks köögikappides olema, kuid praegu passivad mujal + mis kus tasapinnal peaks olema, et väikesed inimesed riisi ei külvaks igapäevaselt. Selle järgi planeerisime tööpinnad, kapid, sahtlid ja nende kõrguse.

Lõpuks peale 3-kuulist planeerimist saime mööbliplaanid läbi mõeldud, paari nädalaga jõudsid kapid kohale ja hüppasid jaanipäeva puhul antud vabade päevadega seina ja mul oli olemas sahvrikapp!

tagavarade hoiustamiseks

Väliselt on see nagu suuuur külmkapikapp, ainult et sees on palju riiuleid ja ees 2 ust (ülemine ja alumine). Olen nii kohutavalt rahul juba kuude kaupa, saan hoiustada oma suhkrud-pudruhelbed-täisteramakaronid-kakaopakid-küpsetuspaberid kõik köögis ja lihtne on iga kuu-paari järel teha poekaustikusse varude ülevaatust, mida kui palju alles on või juurde hankima peaks.

sahvrikapp seest

Sügavkülmaga on ka nii, et panin uksele paberi, kus riiulite kaupa on kirjas, mis kus on, kuna muidu hakkab külmkapp meil laulma. Eelmine külmik ei laulnud, nii et kõik olid harjunud määramatu aja “takseerima”, aga praegune külmkapp on selline rangem, ta ei lase isegi ust avada, kui oled selle värskelt kinni pannud, sest ta taastub vahtimisest. Asjalik. 🙂  Olen hakanud seetõttu asju korraga kapist välja võtma ja korraga tagasi ka tõstma, kui võimalik, muidu külmkapp hoiab kangekaelselt ust kinni.

Aga väga hea on, kui nimekiri on uksel – kus riiulil vaarika toormoos, kus jogurtitest tehtud jäätis, kus aedviljad, lisaks saab maha tõmmata selle, mis ära söödud (seda pean ikkagi peale passima, kuna see mahakriipsutamine kipub vahel ununema). Tavakülmaga seda muret pole, seal on nagunii päris hästi näha, mis kus on, kui seal midagi on, seega tavakülmanimekirja ma ei tee – hoian tagavarakraami eraldi sahtlis ja kõik leiavad tagavara võipaki sealt hädaga üles.

Täna nägin jälle ilusaid sahvripilte ühes blogis,  ja imestasin, kes küll hoiab sahvris klaasi all nähtaval kooke, küpsiseid, torte jms sellist, meil saaks need tõenäoliselt väga kähku otsa, isegi fotokat ei jõuaks pildistamiseks otsima minna seni:) Isegi kui ma kellelgi ei ütle, et panin küpsised sahvrikappi, ikka saaks enne õhtut otsa!

Meil Eestis ei ole see konservipurkide hoidistamine vist nii tavaline kui Ameerikas, hoopis moose hoitakse purkide kaupa keldrites ja kartuleid… Kuid rahalise kokkuhoiu annab see ka, lisaks mugavusele (et ei pea eraldi poodi jooksma), kui soodustuste ajal osta ja natuke varuda – ja ikka on hea teada, et suur küpsetusšokolaad ja paar karpi Cini-Minisid on meil hädaolukordadeks olemas, kuivainetest rääkimata! Nii ei pea ma neid pea kunagi tavahinna eest ostma.

Lauaga tööpind
Lauaga tööpind

Ja et kõik ikkagi ära mahuks, siis söögilaud ja sünnipäevanõud koos küpsetusvormidega on ikkagi söögitoas. Meie kööki lihtsalt ei mahu piisavalt suur söögilaud koos toolidega, seetõttu jätsime ühe tööpinna alt kapivabaks (tühjaks), et sinna alla tool lükata ja vajadusel väikse lauana kasutada.

Mõtlesin vahepeal veel kööki hästi ägedat köögisaarekest teha, aga siis ei jääks meil rösteri ja tööpindade vahel joostes pliidi ette põrandale õli pritsimiseks eriti ruumi (jah, mis teie siis mõtlesite, milleks seda kaheksat liitrit õli ikka vaja on?!) …. Nii et piirdun unistustega, et kunagi teen ühe ägeda köögisaare, kui tahan.
Kasvõi oma kunagi-tulevasse-käsitöötuppa! 🙂

http://www.infarrantlycreative.net/large-craft-table/

Advertisements

3 thoughts on “Sahver kööki nagu vanasti või sobiv köögimööbel?

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s