Reedeõhtune vaheldus + sabad

Meil oli eelmisel nädalal kostüümipidu. Lihtsalt vahelduseks ja selle puhul, et reede ja lasteaianädal sai läbi ja selle puhul, et Trennitüdruk tahtis teha halloweenipidu.  Kuna tema sõbrannal oli 31.okt sünnipäev ja see juba oli halloweeniteemaline ja samas halloweenipidu me päris ei tahtnud, sest need surmateemad, õudsed kummimaskid jms pole meie kaheaastasele sobiv teema.

Nii me siis oktoobris nuputasime ja siis joonistasime plakati lasteaeda seinale, kus oli kirjas, et võib tulla kostüümiga või kostüümita (kostüüme saab ka kohapealt), kellaaeg ja peo lõpu aeg, kaasa võib võtta õdesid ja vendi ning toimumiskoht (meie pool).

Süüa plaanisin küll ise teha, sest mõtlesin, et enamus inimesi on ju tööl, reede õhtud toidupoes on aga päris rahvarohked (nagu ka muude tööpäevade õhtud ja nädalavahetuse lõunad). Mõtlesin, et palju seda rahvast ikka tuleb, vast umbes 10 last + vanemad/vennad-õed ja siis meie, järelikult pole väga suurt toidukogust vaja, no nii umbes 20-25 inimesele.

Ma tegelikult ei teagi tagantjärgi, kui palju inimesi käis, kuigi palusin ka ette teatada tulijatel, just söögikoguse varumise jaoks. Vanemad võtsid kõik omalt poolt ka midagi kaasa, nii meil siis oli lõpuks palju süüa – õunalõike, lillkapsast, porgandeid, KÕRSIKUID (neid kulub alati, kui on, täielikud laste lemmikud!), viinamarju, isegi ühed krõpsud ja šokolaadiga küpsised tulid. ÜHED! Ma olin väga rahul, et meil krõpsupidu ei tekkinud, aga selgus, et need kulusid kenasti suurematele (10+ vanuses) lastele ära.

Kostüümidega läks hästi. Kostüüme oli kõvasti rohkem, kui kasutust leidis, sest enamus lapsi olid juba nädal aega lasteaias kostüümiteemat arendanud ja kohal oli väikseid nunnusid luukeresid, lepatriinu, politseinik, printsesse ja karvaseid laigulisi loomi, Hämmastav Hulk, pisike Superman, Karate Kid  (ja ehk veel kedagi, aga mul juba mälu tuhmub), pilt oli väga kirju igatahes!

Kostüümivahetust väga palju ei toimunud, politsei-kostüümile oli ainult pidev nõudlus ja sabad olid kogu aeg kasutuses. Politseikostüümi tegime sinisest nokamütsist, kollasest jalgratta-helkurvestist ja sauast. Saua tegime kevadel käterätipaberirullist musta ja valge teibi abil, Trennitüdrukul oli Võimlemispeo jaoks vaja, aga kuna ta kukkus rattarallil salaja käeluu katki, siis see sau oligi juba pikalt kasutamist oodanud. Sinine nokamüts oli ka sellesama võimlemispeo varustuse hulgast ja rattavest tuli vist rattalubade tegemisega kaasa.

Mina plaanisin kodus teha laste merineitsikostüümi ühest sinisekirjust kleidist, aga päris valmis ei saanud (viimased paar päeva läksid sahmerdamise ja koristamise peale ära) ja kummituse kostüümi meeste triiksärgist, aga ka seda ma valmis ei saanud. Lõpuks selgus, et lastel oli tegevust niigi nii palju, et kostüümivahetusele ei olnud aega mõeldagi – ikka sai turnimisega tegeldud ja erinevates tubades mänguasjadega mängitud.

Nägin internetis sellist ägedat sabadega pilti :

http://andreasnotebook.com/handmade-dress-up-diy-dino-tail-tutorial/

ja rääkisin oma õmblemisandeka õega. Lisaks andekusele on tal ka 2 õmblusmasinat, s.t. plaanin juba aastaid tema pool overlokkimas käia, aga tegelikult kukub ikka siksak-kääride teema välja. 🙂

Sorteerisime oma kangajäägid ja taaskasutamist ootavad pluusid läbi ja ta lubas sabategijaks hakata – päev enne üritust. Olen siiani väga tänulik selle eest!

Kui keegi veel soovib sabadega tegeleda, siis minu palvel kirjutas ta väikese ülevaate, mis järjekorras mida teha:

Kõigepealt lõikasin välja need koonusekujulised tükid, millest tuli saba. Siis ümmarguse tüki “kaaneks” ja siis 2 paela. Sakid saba peale tegin algul erinevatest tükkidest (et saaks erinevaid värve vaheldumisi panna), aga varsti leidsin, et ühes tükis on lihtsam, tuleb lihtsalt sobiv kontrastvärv leida. Kahekordsest õhukesest riidest sakid jäävad lonti, katsusin teha kolme-neljakordsest ja mitte nii kõrgeid sakke.

 

Esimeseks õmblesin kokku koonuste ühed küljed. Siis õmblesin ühele vastaskülgedest sakid külge, siis õmblesin kokku koonuste teised küljed nii, et keskelt jäi veidi lahti (täistoppimiseks). Siis õmblesin külge paelad (veidi kõrgemale kui täpselt keskele, et saba ilusamini istuks), õmblesin mitu korda läbi, et ikka kindlalt kinni oleksid.

 

Seejärel sabale “kaas peale”. Viimasele sabale jõudsin muidugi enne kaane peale saada, kui paelad meelde tulid. 😛

 

 

Sisuks sobiks ilmselt kõige paremini vatiin vms, aga selle puudumisel sobis ka mullikile, millele krõbisemise vähendamiseks ja meeldivamaks katsumiseks keerasin vana t-särgi ümber. Viimaseks õmblesin kinni täistoppimisaugu.

 

Kogu lugu. Esimesega läks pea 2 tundi, viimane oleks tulnud poole tunniga, kui poleks olnud seda piinlikku kaas-enne-paelu lugu! 😀

Lisan veel, et algul plaanisime sabad seest täita kasutatud lasteriiete juppidega (taaskasutuse mõttes), aga riidega täidetud saba jäi väga raske ja saba “sisu” vajus sabaosa sisse, saba kinnituse-poolne osa jäi aga tühjaks, nii et jah, mullikile või siis vanad kilekotid on kergekaalulisem variant. Samas see suur ja raske saba oli ühe tütarlapse poolt kogu aeg kasutuses, ta kutsus teisi ligi ja sihtis täpselt, et siis kiirelt ennast keerates sabaga vops anda ligimeelitatule. 🙂

 

Meie sabad said eri suuruses ja eri värvidega ning nendega on ka peale peoõhtut mängitud. Pisikesele Piigale üldiselt sobib ka lihtsam variant – üks roosa, otsast natuke lahti hargnenud paelast saba, millega ta poni mängib. See sabapael on küll oma 3 mm lai, õigemini peenike, aga no talle sobib! 🙂

Rahulikumateks hetkedeks olin valmis pannud värvipliiatseid ja paljundanud värvimiseks mitmesuguseid pilte nahkhiirtest, mõned nt. siit –

 ja siit  veel: 

Seinale panin oma “infotahvliks” nahkhiirepostkaartide kogu, ühel pool Eestis leiduvad liigid ja nende talvitumispildid, teisel seinal sagarninad, kellel on hobuserauakujuline nina. Eestis neid ei leidu ja seetõttu meenutavad nad rohkem mingeid õudusfilmide hiirekesi, aga tegelt pole neil häda midagi 🙂

Nahkhiirtest olen korra varem kirjutanud kevadel.

Kui aega oleks rohkem üle olnud, oleks saanud ka papist meisterdustega tegeleda – meie lapsed tegid mõned näidised tualettpaberirullidest:

Igatahes  kui teil tekib selline hetk, et tahaks korraldada mõne kostüümipeo, siis julgutaksin küll, lastele väga meeldis. 🙂