Maasikakastide aeg (tee ise jalatsiriiul)

Varsti on jälle käes maasikate ja murelite aeg, mõtlesin rahulolevalt oma jalanõuderiiulit vaadates. See jalanõude hoiustamise riiul on meil nimelt moodulitest koosnev ja iga moodul – maasikakast – on külje pealt maasikatega, seest roheliseks värvitud ja mahutab kenasti ühe jalanõudepaari. Laste kingi mahub rohkemgi, ka väikseid kummukuid saab küliliasendis nende sees hoida.

Meil on sellise riiuli koht mitte tuulekojas, vaid natuke seespool esikus, sest seal hoiame harvem kasutatavaid või mitte-nii-hooajalisi kingi. St. kui on vaja ketse, pidulikke kingi või tagavara-vahetusjalanõusid, saab pealmisi kaste korraks üles tõsta ja vajaliku kraami kätte. Ei vineer ega kingapaarid tee kaste eriti raskeks, kastide vahelt saab sisse piiluda, mis paariga on tegemist ja ainult alumiste kihtide kättesaamiseks peab kastid kõrvaltorniks tõstma.

Sügisel saab kilekoti ümber panna, kui tolmumure peaks tulema.

Saabaste suvel hoiustamiseks meeldib mulle tuulekoja laealune riiul. Sama värvi kui lagi, st. alt vaadates valge, kitsas riiul, nii et kinga/saapakarp kenasti ära mahuks. Karpide otsa kleepisin kas sildid  või kirjutasin peale, et poiste saapad 35 või Lillelised saapad, kuna ma pole selgeltnägija. Paraku mahutab see ainult ühe tuulekoja seinapikkuse plaadi, teisele poole vastu me praeguse seisuga teist riiulit ei pannud. Lambid on süvistatud tuulekotta keset lage, nii et valguse varjamisega ka muret pole. Enamus talvehooajast on kõik karbid sealsamas riiulil tühjad, suvepoole täis.

Kui meil mingil hetkel käru enam tuulekojas ei seisa, järgmisel aastal näiteks, siis mahuvad kevadel äkki kummikud ka tuulekotta ära! 7 inimese kingad, botased, rihmikud jms ei jäta suurt laiutamisruumi.

Ah jaa, osa murelikaste (samade mõõtudega kui maasikakastid, aga küljepilt on murelitest) on mul ka pööningul, nende jalanõudega, mis eelmisel aastal veel lastele jalga ei läinud. Samamoodi silt numbri ja värviga peal kirjas, kile ümber, uut aastat või jala kasvamisi ootamas. Kui kingad vanasti suurematesse suguvõsa ühiskastidesse laotatud olid, oli nagu kehvem ülevaade, mis seal suures kastis veel alles on, mis sinna peale väikseks jäämist tagasi on sokutatud jne. Pealegi oli suure kasti ringiliigutamine tülikam, kui sust/sul parasjagu tõstjat pole. Seega – ma täiega fännan neid maasikakaste! 🙂

Kust neid tasuta saab? Poodide hoovidest – meie omad on kas Maximate või Konsumite tagant pärit.

Kaste tasub vaatama minna kuiva ilmaga (märja ilmaga läheb vineer kummi, siis ümmarguse põhjaga ei seisa hästi nurgas, hallituse oht on muidugi ka), murelite/maasikate hooaja või sooduspakkumiste ajal.

Samas viinamarjahooajal jagatakse tavaliselt neid musti plastkaste, peenikeste ribidega, millest saab keldrisse kenad purgihoiukohad. Meil käivad eraldi kolme kategooria purgid – 0,7liitrised, 0,5-liitrised ja väiksed purgid. Nii on kastide otsas oleva sildi peal kirjas purgi mahu number ja sinna kasti käivad kaas allpool kõik puhtad pestud kinnikeeratud kaanega purgid. Kui tolm kogunebki talve jooksul, siis purgipõhja alt on seda lihtne maha lükata. Kui üks kast täis saab, siis järgmine sama suurusega purkide kast peale, uued purgid sisse, kui moosisöömine ja mahlajoomine edeneb, kuni suve hakul on riiulid tühjad,  ainult sildid servas reedavad eelmisi asukaid: Rabarbrimahl, Õunamoosid jne. Kui ma algul silte ei pannud, ei leidnud lapsed mõnikord soovitud moose üles.

Kastiga saab purgid moosikeetmise ajal korraga kööki toimetada ka.

Purkide keldrisse viimine on tüütu, seega seda teeb meil 9-aastane, kui vähemalt tühja 5 purki on kööki kogunenud. Tavaliselt ma igaks juhuks instrueerin teda, mis suuruses käesolevad purgid on, siis ta teab keldris, kuhu neid panna.

Aga tee-ise-riiulid, mis sobival hetkel tasuta kätte tulevad – need mulle meeldivad! 🙂

* Väga suuri meestejalatseid need kastid võibolla ei mahuta. Väga laiu-kõrgeid botaseid ka mitte.

** Olen kuulnud, et inimesed armastavad nendes kastides ka õunu üle talve säilitada, ühe kihina, et õhk kenasti vahele pääseks. Õunte ladustamiseks tunduvad nad minu meelest liiga väikesed, sest meil söödaks selline väike kastitäis õunu vähem kui poole tunniga ära, aga kaupluste taga jagatakse tihti suuremaid vineerkaste ka. Peab ainult vaatama, et katki poleks ja papinaelte/pindudega viga ei saaks. Maasikakastidega seda muret pole olnud, need päris ilusti viimistletud, ainult marjaplekilised mõnikord põhjast. Ühtlasema väljanägemise jaoks nad seest ära värvisimegi suvel, aga võib ilmselt ka ilusa paberi vms põhja laotada. Kingad ei kurda vast 🙂