Lugesin ühte väga asjalikku postitust haigeks jäämise teemal ja mõtisklesin selle üle.
Üks ema oli välja toonud, kuidas laste haiguse korral see periood kergemini üle elada, mida teha, kui ema ise ka pikali on ja kuidas pärast uuesti rööpasse saada. Väga asjalik!
Lühikokkuvõtte mõned punktid:
* kui mõned on haigestumas/haiged, siis suurenda C-vitamiini annust. Seda olen isegi teinud, isegi kangemaid C-vitamiine hankinud löökdoosi andmiseks. Lastele olen haiguse alguses ka Acerola vitamiine söötnud, aga üldiselt aitavad sarnaselt ka mustasõstramoos kuuma vee ja meega, astelpaju või muud külmkapimarjad jms. Pärnaõieteed meega või ilma vastavalt soovile ka. Apteegi-gripitee asemel olengi rohkem pärnaõie- ja nõmmliivateeusku.
** söögiks varus ta igasugu lihtsalt söödavaid asju – soolaseid (aga mitte väga pudenevaid) soodaga küpsetatud küpsiseid, pähkleid, hakitud juurvilju-puuvilju. Nii saavad väiksed lapsed ka süüa neile sobiva koguse ja ema ei pea (nt.ise haigena) kõvasti vaaritama, kuna kõhugripi puhul nagunii suurt ei sööda, palavikuga ilmselt ka sooja sööki eriti ei lähe. Suhkrut võiks ka võimalikult vähe olla, aga seda ilmselt teab enamus emasid niigi.
*** Huvitav oli minu jaoks, et nad igapäevaselt D-vitamiini sisse võtsid, täiskasvanud rohkem, lapsed vähem (ilmselt lähtudes kaalust ja vanusest). Meil ju räägitakse pidevalt, kuidas D-vitamiini on eestlastel peaaegu et negatiivne kogus ja kui kõvasti tuleb seda juurde süüa, kui päikest pole. No ülesöömisest räägitakse vähem, aga üldiselt on vist rasvlahustuvate vitamiinidega ka omad ohud. Siiski – paljud meist iga päev vähemalt 15-30 minutit õues viibivad?
**** Aurutaja/inhalaator on paljudel olemas, seal blogis soovitati eukalüptiõli ka lisada, kui eriti karm hingamisteede häda on. Mulle muidu eukalüpt, sidrun ja sidrunhein õlidena täitsa meeldivad, aga mina neid küll terve pere õhuruumi lisada ei julge. Ühest küljest – väiksed lapsed ei pruugi neid lõhnu taluda. Teiseks olen lugenud erinevaid arvamusi õlide puhtuse ja koostise teemal ja neil on säilivusaeg ja kõik see kokku hirmutab mind, et kas teen ka õige valiku? Kas see kajastub märgatavalt ka hinnaklassis? Minu lahenduseks oleks ilmselt ainult vannitoas ja aroomilambis, näiteks vanniskäigu ajaks või hea valgusega vannitoa korral võiksin seal ka raamatut lugemas käia, et väike ruum turgutava euka-lõhnaga mõjuks. Paraku on meie VANNItuba ehitusjärgus ja teises vannitoas ei ole lihtsalt vanni. Dušinurgas saaks küll istuda, aga õnneks on meil mugavamaidki kohti. Kuna meil osa ruume on avatud süsteemina – koridorist saab ilma ukseta otse suurde tuppa, sealt söögituppa, sealt kööki, sealt edasi koridori ja sellest algse koridoriga kokku, siis moodustub kokku suurem ruum, kus lõhna ilmumiseks peaks päris kõvasti aurutama. Kuna aga inimesi on meil mitu, siis tundub natuke isekas peale suruda kõigile seda sama lõhna, mis mina tahan. Äkki ma kunagi siiski katsetan, kui KÕIK on nohused korraga? Siis nagunii vahet pole, keegi ei tunne mingit lõhna!? 😀
Kuidas teil kogemused on?
*****Taskurättidega oli tal hea nipp – et kui mõni pabertaskurättide karp tühjaks saab, saab seda kasutada kasutatud paberrättide hoidmiseks, et nohuninade ümbrus oleks puhtam. Meil on tegelikult tavakasutuses riidest taskurätid ja paberite kallale saadan inimesi alles siis, kui neil Paks Kollane saabunud on ehk kui tavarätid otsas on. Jaa, ma olen kuulnud, et Levivad Bakterid jms, aga riidest taskurätid on lihtsalt nii palju normaalsemad mu meelest. Kuna me kasutame neid suhteliselt harva, siis ei teki mingeid arvustusi teemal Jube-mis-kogus-pesupulbrit-kulub-nende-pesuks jms. 🙂 Igaüks kasutagu neid taskurätte, mis talle sobivad. Koolis ja tööl on paberrätikud mugavamad ka, kui on suur nohu, mitte ainult hügieenilisemad…
****mida teha nende lastega, kes pole haiged, et kisa-kära ei ajaks haigeid hulluks? Lahenduseks oli pakutud vaikseid mänge – eks ikka pusled, tekkidest-patjadest onnid, joonistamine kindlasti aitaks, (audio)raamatud, muusika/filmid. Väiksematele sobiks kindlasti mõni selline äge komplekt tangide, lusikate, vatitupsude, dinosauruste jms-ga nagu siin Miss Mae lehel.
Aga siis peaks olema mõni abiline ka, kes pärast mängimist asjad kokku korjata aitaks, vältimaks võimalust kuude kaupa võimatutest kohtadest vatipalle/täringuid leida.
*** Veel üks hea mõte oli oksendamisohuga lapsed põrandale mängima panna saunalina või suurema käteräti peale – lihtsam koristada. Mina olen sarnast varianti kõhuviiruste korral laste voodites kasutanud – padja ja lina peal. Virgematele emadele on ilmselt puhas väljakutse, mitu lina sa öösel zombina vahetada jõuad. Ah jaa, võibolla kõik polegi öösel zombid peale 3-4-ärkamist? 🙂
** No ja haiguspäevade lõpetuseks pidas ta vajalikuks märkida, et hea on lapsed tagasi haiguse-eelsesse aega treenida – et enam ei saa suvalisel ajal pähkleid-küpsiseid näksida [kellele siis söögiajad on?], enda järelt tuleb ära koristada ja kodutöid teha ning päev läbi raamatut lugeda-filme vaadata ka enam ei saa.
* pikemalt ja põhjalikumalt saab seda teemat lugeda 9-lapse ema nägemusest siit, Large Families On Purpose blogist.
Seniks aga head immuunsüsteemi teile ja teie lastele, st. rõõmsaid hetki, head und, süles- ja koosolekuid, värvilisi lehti 🙂
Piparmynditee 
Mina olen see laisk ema, kes pani lapsele okseviiruse aeg voodisse suure saunalina. Ja kui aus olla, siis päeval lebotasime mõlemad põrandal, suur saunalina all ja kui laps ära väsis, siis võis ka põrandal magada (muidugi teki ja padja tõin ikka talle siis 😉 )
Viiruste hooajal olen üritanud oma nüüdseks 3,5 aastasele C-vitamiini anda. Ma ise mõtlesin, et halba see nagunii ei tee, kui annust jälgida. Ja muidugi lootsin, et pigem teeb ikka kasu, kui päris toimeta on. 🙂
MeeldibLiked by 1 person
Ma olen nohuse lapse magamise ajaks ta voodi juurde pannud eukalüptiõliga aroomilambi. Õli puhtuse, säilivuse jms peale pole kunagi mõelnud, sest kõige odavamaid sünteetilisi õlisid ma pole ostnud ja eukalüpt iseenesest on nii antibakteriaalne malts, et kindla peale ei lase õlil halvaks minna 🙂
D-vitamiini eelmisel talvel võtsime, ega aru küll ei saanud, et midagi teistmoodi oleks olnud. Päevakübaratablettide kuure olen endale ja lastele teinud immuunsuse tõstmiseks, sellesse küll usun.
MeeldibLiked by 1 person
Tuleb meelde, et nohustele lastele olen ma küüslauku padjale pannud (ei töötanud, kadus ära kuhugi ööseks), eukalüptiõli padjale ja linale tilgutanud paar tilka (väga heledate ja ühevärviliste patjadega on väljapesemine keeruline, muidu töötab küll) ja muidu aitab nohuste alla-aastaste puhul veel võrevoodi madratsi alla kõrgenduseks sujuva üleminekuga tekkide panek, siis ei valgu köha/nohu kurku magamise ajal. Pisikesega samas voodis magades see ei õnnestu, siis töötab lihtsalt laps kõhupeal või rinnal magamine, endale tuleb padjalisa muretseda.
Päevakübarat olen ka kunagi võtnud, Citrosepti ka. Mõju ei mäleta.
MeeldibMeeldib
Mina olen julm ema. Oksendavatele lastele ma süüa ei anna ja punkt. Tähendab, minu meelest on seadus, et kõhuviiruste oksendamise-osa kestab maksimaalselt 24 tundi. Selle ajaga ülekahene laps veel nälga ei sure, nooremad mul muide oksetõves olnud ei olegi (sest JJ hakkas lasteaias käima viieselt ja sealt ta umbes aasta hiljem ka esimese perekonnaga jagatud kõhuviiruse kaasa tõi). Kui laps õhtul/öösel oksendab, siis pakutakse talle hommikuni ainult vett, kummeliteed või miskit iiveldusvastast ravimit, hommikul võib süüa ühe viilu valget saia, see olevat kõige kergem seedida. Normaalset sööki normaalses koguses tohib süüa siis, kui õige mitu tundi pole enam iiveldusepoegagi olnud. Ma lihtsalt ei tea jubedamat asja maailmas kui oksendamine ja selle tulemuse kasimine. Kummelitee ja saiaviilu dieet toimis minul lapsena kõhuviiruste vastu, on toiminud mu lastegi puhul.
Aa, ja kuna meie poisid magavad kolmekorruselises voodis, siis kõhuviirusega laps oma voodisse magama minna ei tohi. Jõugu Juhi voodipesu ma lihtsalt ei mahu sinna lae alla vahetama! Kõhuviirusega laps magab eraldi voodis akna all.
MeeldibMeeldib