Kulud ja/või tulud?

Kas peate arvet, kui palju väljaminekuid eelmisel aastal oli? Või kui palju tavaliselt kuus sisse ja välja tuleb, kui on loota, et midagi ikka tuleb?

Arvepidamise vihikuga alustasin lapsena, kui isa andis meile taskuraha tingimusel, et laupäeval kella 14-ks on maja koristatud. Lisatingimus oli, et talle peab ette näitama väljaminekute nimekirja. Ta õpetas, kuidas seda märkmikku kirja panna – sissetulek nii mitu rubla/krooni (enam ei mäleta, mis ühikud olid!), järgmistele ridadele väljaminekud nii palju, nii palju ja nii palju, sellistel kuupäevadel ja sellistele asjadele.

Majakoristamine oli rahaga tasustamise teemal üks paras õudus nii minu kui õe jaoks veel palju aastaid. Nimelt kui me enne kella kahte valmis saime, oli võimalus saada tavalise, nt. 5 rubla(?)  asemel 6. Kui saime 2 tundi enne valmis, siis 3 rubla lisa ehk 8 rubla. Kui aga mingil põhjusel koristamine venis, saime iga venitatud tunni võrra vähem, s.t. 5 asemel 4 või 2 tundi hiljem ainult 2 rahaühikut jne.

Ei olnud suurt koristusrõõmu, maja oli suur, motivatsiooni ka alati samapalju ei leidunud. Vahel olime lausa ette miinustes – isegi kui ära koristad, see nädal raha ei saa. Ega sellest ka motivatsioon ei kasvanud.

Siit üks kogemus mu enda praegusesse perre – kui koolilastele taskuraha anda, siis kindlasti mitte õppimise või koristamise eest, vaid selle eest, et nad on meie lapsed või kui neil on midagi konkreetset vaja. Kuna koolipuhvetit pole, siis otsest kulu neil väljaminekuteks polegi. Kui meelde tuleb, siis küsivad. Reegel on, et kui pühapäeval meelest läheb küsida ja sellest pühapäevast juba mitu päeva möödas on, siis tagantjärele ei saa. Kui raha mingi kindla asja jaoks kooli vaja on, saavad nagunii (kuid peavad meeles pidama küsida ja meeles pidama õpetajale anda!), kui mingeid sirkleid-malle vaja, ostavad ise selleks otstarbeks antud raha eest või tõenäolisemalt ostame meie mehega, kui poes käime, sest lapsi me tavaliselt poodi kaasa ei võta.

Aga uuesti alustasin sisse- ja väljaminekute jälgimist peale laste sündi, kui elasin vanematest eraldi ja oli vaja ära elada. Tudengina sissetulekuid eriti polnud, sai küll osalise ajaga aegajalt töötatudki, aga lastetoetust sain ikka.

Mingil hetkel hakkasime oma kodu raha korjama ja kõrvale panema, et oleks näha, kas tegelikult on ka kõik ostud vajalikud või on emotsioonioste võimalik mingil moel vältida. Kodu soetamise järel hakkasime pulmadeks raha korjama ja vaja oli ka korralikku pulma-eelarvet, mis kui palju plaanitud ja mis tegelikult kulus. Tasapisi kolis arvepidamine märkmikust exceli tabelisse.

Lapsi oli 3, kui kolisime aastaks Rootsi. Pidime jälle hakkama saama ühe sissetulekuga, kuna Mees sai palka ja mina olin pojaga kodus, sest lasteaiakoha saime umbes selleks ajaks, kui tagasi Eestisse kolisime. Sellegipoolest olime harjunud kokku hoidma, kõik sai kirja nagu tavaliselt, ainuke erinevus oli, et toidukaubad märkisime exceli tabelisse rootsi keeles.

Kui tagasi kolisime, tekkis tšekkide kogumisega mingil hetkel tõrge – neid oli vaja tihedamini üles märkida, kui me selleks aega leidsime ja kui kuu lõpuks terve ports paberilipakaid süüdistavalt kuskilt riiulinurgalt või sahtlist vastu vaatas, tundus liig mis liig neid tundide kaupa sisse toksida. Mõni üksik kuu ongi aegajalt vahele jäänud meie enam kui 10-aastase eelarve pidamise harjumusega.

Siis muutsime ära toidukaupade sissekandmise korra – kirjutame üles poe, summa ja kuupäeva, aga mitte iga toidukaupa üksikuna. Kui pere suurem, lihtsalt ei jõua kõiki neid leibu ja võipakke sisse kanda! Poeskäike on ühes kuus ju palju!

Praeguse seisuga on eelarve endiselt exceli tabeli kujul, rubriigid on enamuses jäänud samaks –  on üks aastatabel erinevate kuude kokkuvõtetega ja siis iga kuu kohta eraldi tabelileht, kuhu lähevad kirja kuupäevade kaupa olmekulud (juuksurist patareide ja pesupulbrini), toit, transport (bussipiletitest autokindlustuse, bensiini ja parandusteni), laste jooksvad kulud, raamatud, riided-jalanõud, tervis, ehitus-ja remondikulud, kingitused jne. Aastatabeli juures on eraldi kuude kaupa kommunaalid ehk küte, vesi, elekter, prügi; sidekulud – mobiilid+internet, laste kulud – lasteaed, trennid ja kuutabelist jooksvad kulud koos kooliasjadega. Erakorralised kulud on igaks juhuks eraldi rubriigina.

Kirja lähevad ka igakuised sissetulekud ja kuu lõpus jooksvad seisud – pangas ja sularahas. Peale selle läheb kirja, mitu ostuvaba päeva õnnestus kuus saavutada – üldiselt on korrelatsioon, et mida vähem ostuvabasid päevi, seda suuremad väljaminekud! Ei olegi üllatus.

Mis kasu sellest eelarve pidamisest on?

Esiteks on natuke hirmutav näha, et kõik otsused – nii head kui halvad – on tagajärgedega.

  • Ei osta kohvikutest ega muudest söögikohtadest süüa – kohe soodsamad toidukulud.
  • Plaanid kodus toidupoenimekirja vastavalt menüüle ja kasutad koduseid tagavarasid – jälle väiksemad kulud.
  • Maksad konverentsikulud, mis lähevad krediitkaardilt maha millalgi järgmisel või ülejärgmisel kuul – suur segadus ja kuidagi ei klapi sisse- ja väljaminekud.
  • Maksad veearve kord kvartalis – pead õiged kuud meeles pidama, millal teatada. Teistel kuudel on prügiarve kvartalid, aga nemad saadavad vähemalt arve.
  • Ostad soodushindade ajal riideid ja jalanõusid – jaanuaris/veebruaris ja ühel suvekuul on riiete ja jalanõude kulud täiega koledad. 😀 Ostad niisama iga kuu natuke – ikka on koledad! 😀 Siit moraal – vähem.
  • Mõnikord on hea kulude alt üles otsida, millal mingi konkreetne asi sai ostetud või makstud – siis kui ilmneb selle asjaga mingi jama, saab vajadusel garantiipaberite karbist arvekviitungi välja koukida ja argumenteerima minna.
  • Aasta lõpus saab vaadata keskmisi – palju keskmiselt kuus kulub mingile rubriigile, kui palju aastas kokku kulub sellele rubriigile, kas kulus eelmise aastaga võrreldes rohkem või õnnestuski kokku hoida? Kui rubriik on väga laiahaardeline – kodu&olme näiteks – on väga lihtne kulusid alahinnata ja iga kuu lõhki minna, kui mõelda naiivselt, et palju mul kuus ikka pesupulkadele, taldrikutele ja hambapastale läheb ja ülejäänud asjad parajasti pähe ei tule, mis ka selle sildi alla kuuluvad…
  • Kui pereliikmeid tuleb juurde või needsamad olemas olevad pereliikmed kasvavad, siis kulude vähenemist ilma pingutuseta meil tegelikult ei esine. Võib-olla sellisel määral, et aastaid tagasi ostetud jõuluehted on siiani alles ja juurde ei osta, rehadega sama lugu, osa riideidki lähevad suurematelt väiksematele, aga meil on vähenenud näiteks sidekulud. Mobiilioperaatorite vaheline konkurents on teinud oma töö, me reeglina üle 5-6 euro kuus terve pere peale ei maksa, v.a. kui keegi on välismaal ja helistab sealt.
  • Mõne aja jooksul hakkad asju sildistama – kui ostan lõnga, mis rubriiki see panna? Kas koon kohe ära mütsiks ja läheb seega riiete rubriiki? Või ostsin sellepärast, et nii ilus lõng, võtan tagavaraks? Siis äkki kodukaubad? Või kui ei oskagi rubriiki määrata, äkki jätan ostmata, sest ma tegelikult ei tea, milleks seda kasutan? 😀 Võib-olla teiega ei juhtu selliseid segaseid ostuotsuseid?

Jaa, sel aastal on plaan, et  iga nädala kulud nädala lõpuks hiljemalt sisse kanda. Muidu lähevad meelest need asjad, mis said sularahas kusagil kellelgi antud, ilma ostutšekita – 2 eurot teatriraha kooli ja siis internetiostud näiteks kipuvad mul ununema. Kuu lõpus aga leiad, et ei klapi!! Mitte 30 eurot pole paigast ära, vaid suvaline suurem summa. See teeb masendust – miks ma siis üldse nii palju kõigi muude asjade üleskirjutamisega pingutasin, kui nüüd ikka mingi mitte-eriti-naljakas number küsimärke tekitab? Aga kui siis selgub, et lihtsalt arvutusviga või kusagil sai midagi valesti kirja pandud, siis on see ikka suur kergendus küll. Päris täpselt ei klapi meil nagunii ükski kuu.

Kui ei teki tohutut arvete kuhja, pole nii hirmus sisse ka kanda asju. Võib ka iga päev paar minutit asjaga tegelda, kulutustel silm peal hoida. On ju ka võimalus iga nädala lõpus järgmiseks nädalaks teatud summa välja võtta ja sellega kogu nädal hakkama saada, kui pangakaardiga summad käest libisema kipuvad. Või siis suurem summa panna sellise arve peale, kust seda kohe kätte ei saa ilma ühepäevase etteteatamiseta, nõudehoius vms selle asja nimi oli, kus selle eest protsentigi jagati (teatud summadest alates, mitte 10 euroga).

Aga vähemalt on kuskil mustvalgel kirjas, kas õnnestus kuu toidukulud 400 euro piires hoida või ei.

Ikkagi väljakutsed! 🙂jooksvad kulud

Advertisements

8 thoughts on “Kulud ja/või tulud?

  1. Meil on nt lõnga jms asjade jaoks eraldi rubriik MUU, kus on ka nt lasteaia arve, lotopiletid, lapse kelk, ehted jne, mis muude kategooriate alla väga ei sobi. Lapse jaoks eraldi lahtrit ei ole, mähkmed ja salfakad lähevad olme alla, sest nad on igapäevases kasutuses. Muidu meil teised rubriigid selliste nimedega:
    Söök Olme/Kodu Auto/Transport Eluase Tehnika Ravimid/Arst Kosmeetika/Ilu Muu Riided Kingitused Trenn. Täidame sellist tabelit 2013 oktoobrist, aga meil on ta google docsis, et igalt poolt ligi pääseks vajadusel ja ei lähe kaotsi ka, kui kogemata keegi peaks ära kustutama deskdopilt. Põhimõtteliselt mis ta meile näitab on see, et mida suuremad on sissetulekud, seda suuremad on ka väljaminekud. Päris miinustesse pole kunagi jäänud õnneks, pigem õnnestub väike pisku isegi kõrvale panna suuremate unistuste jaoks 🙂

    Liked by 1 person

    1. Meil on lapsed eraldi ja kui täidame laste rubriiki, käib ette ka lapse nimetäht, muidu oleks viiega ikka päris keeruline. Aga trenni meil ei ole, tahaks!! Aga minu hobid on. Iga paari kuu tagant isegi tekib sinna midagi, vanasti raamatuid eraldi polnud, siis olid minu raamatud minu hobid 🙂
      Ja nii hea, kui vähemalt natukenegi kõrvale saab panna, tublid olete!! 🙂 Mõnikord lihtsalt pole üldse seda võimalust ja siis on hea, kui väike tagavara on.

      Like

      1. Jaa, kahjuks ilma rahata siin maailmas väga ära ei ela, kui just oma elamist ja põldu ja allikat ei ole. Tegelikult siis ka oleks mingil määral ikkagi raha tarvis…Linnas läheks ikka väga keeruliseks. Tagavarad peavad olema hädaolukordadeks. Ma õnneks lapsest saati koguja. Meil on hoius, tagavara arve, mõlemal 2 kontot ja siis lapse arve. Igal pool on natuke. Hoiuselt õnneks ei saa kätte, mujalt saab siis jooksvate erakorraliste suuremate kulude tarbeks lisa võtta vajadusel. Nt talve alguses kui tuli täitsa uued talverehvid osta. Või kui peab auto hooldusesse viima. Seal kuluvad summad on ikka üsna korralikud kahjuks ja igakuisest eelarvest jääks väga kitsaks, kui mujalt hädaolukordade tarbeks võtta ei oleks.

        Like

  2. Meil on rubriigid: söök, lapsed, maksud (st arved – elekter, telefon jne), transport, kassid, ehitus, muu. Lõng on Muu. Mina ja Mees saame riideid-jalanõusid nii üli-üliharva, et nende jaoks mingit eraldi rubriiki küll vaja ei ole, no ja lasteriided lähevad “laste” alla. Laste trennid ja laagrid maksab õnneks Vanaisa – ta otsustas kunagi nii, et näpu vahele ta raha anda ei taha, aga olgu siis igal poisil mingi fond, kust saab vajadusel võtta.

    Mul on küll tunne, et pidevalt vähenenud sissetulekute tõttu on muutunud ka meie väljaminekud. Emotsioonioste enam ei ole ja asjade puhul esitan üldse alati endale küsimuse, kas seda ikka on vaja. Muidugi, asjaarmastamisest ravis terveks kahelt lähedaselt päranduse saamine, kolikambris on kastide viisi nõusid, millega pole nagu midagi peale hakata, ja kangaid, mille värv või tekstuur on mulle sobimatu. Pürin pigem asjade vähendamise poole – ka see mõtteviis vähendab väljaminekuid, sest tegelikult ei ole meil ju nii palju Asju vaja.

    Raamatupidamises olen olnud väga tubli ja väga laisk. Korralik väljaminekute üleskirjutamine on minu selle aasta uusaastalubadus.

    Liked by 1 person

  3. Ma alustasin uut aastat enda jaoks väga tubli olemisega: loodan hakkama saada laste peale kuluvate summade ülesmärkimisega.

    Ma ei ole eriti süstemaatiline inimene, aga noh, niipalju ikka, et kõik arved saavad makstud (eelmisel kuul telefoniarve kogemata isegi kaks korda…) Nii et kui möödunud nädalal esines meil üks koolitaja, kes hilines ja selgitas, et välja helistada ka ei saanud, sest arve oli maksmata ununenud, pani kergendatult ohkama – mõnel on asjad ikka veel rohkem segamini, kui mul. See on muidugi vilets lohutus.

    Liked by 1 person

  4. Mina olen ka vahelduva eduga mitu aastat juba eelarvevihikut kasutanud. Küll vihikut, küll mitmeid internetiportaale, ka exceli tabelit, kuid siiski olen vihikule truuks jäänud. Nüüd alustasingi pärast poole aastast pausi uuesti, sest millalgi suvel tõesti kadus igasugune motivatsioon neid tšekke koguda ja üles täheldada. Uuel aastal uue hooga 🙂 Kas exceli tabeli tegid ise või leidsid kusagilt netist? Ma mäletan, et mul jäi see sellepärast kasutamata, et excel armastab hirmsasti ju numbreid, aga mina tahtsin teatud asjadele juurde ka kirjutada, mida ostnud olen. Siis aga ta vist ei arvuta ise kokku seda kõike… Peab vist eraldi lahtrid äkki tegema või midagi välja mõtlema… Igatahes andsid motivatsiooni küllaga juurde! Aitäh sulle! 🙂

    Liked by 1 person

    1. Mina olen ka excelit kasutanud ja excel laseb iga lahtri juurde kirjutada nii comment’i kui note’i, sinna saab kirjutada lisajuttu vabalt sisse ilma et arvutusfunktsioon segatud saaks.

      Liked by 1 person

  5. Exceli vist kunagi leidsin netist ja selle järgi kujundasin aastate jooksul selle praeguse variandi, iga aasta-paari tagant ju muutub midagi – küll tekib juurde remondirubriik, küll kaob lasteaiatasu jne.
    Mulle meeldib nii, et iga rubriik – olgu siis näiteks toit – on kolme lahtriga – esimeses kuupäev, teises sõnaline osa – poe nimi või kellegi kohvi või kooli toiduraha – ja kolmandas summa. Kui sama kuupäevaga on mitu erinevat poodi, siis kuupäeva eraldi ei kirjuta, vaid kirjutan sinna alla. Lõpuks siis võtan selle kuupäeva toidukulude summa ja kannan kuulõputabelisse – nagu see, mis mu postituse juures pildil on. Seal omakorda need nädalate summad iga rubriigi kohta lähevad üldtabelisse, kuhu tuleb kuu kohta jooksvalt 1 summa.

    Kui tahad, võin meie tabeli tühja näidise saata Sulle, äkki saad kasutamiseks ideid? Kui jah, kirjuta mulle meilile – Tammelilled @ gmail.com

    Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s